Patsiendil võib olla enne koroonaviirusega nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma.Foto: Vida Press
Uudised
1. oktoober 2020, 14:21

KOROONASURM VÕI MITTE? Spetsialist selgitab, kuidas määratakse surma põhjus (1)

Millal loetakse, et tegu on just koroonasurmaga? Eksiarusaamade vältimiseks selgitab Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri juht Gleb Denissov, kuidas määratakse surma põhjus.

Üldjuhul märgitakse inimese surmateatisele rohkem kui üks diagnoos, nii käitutakse ka COVID-19 patsientide puhul. Patsiendil võib olla enne nakatumist kroonilisi haigusi, mis ei põhjustanud tema surma. Küll aga peetakse viiruste korral oluliseks peale nakkust märkida surma põhjuse teatisele kopsupõletikku ja muid viiruse põhjustatud seisundeid.

Kõige olulisem on pöörata tähelepanu surma algpõhjusele, mis valitakse surma põhjuste registris vastavalt WHO reeglitele. Nende reeglite kohaselt on surma algpõhjus haigus või vigastus, mis algatas vahetult surmale viivate haigusseisundite jada.

WHO koostas COVID-19 jaoks eraldi klassifikatsioonikoodi ja väljastas juhendid COVID-19 patsientide surma põhjuse dokumenteerimiseks ja algpõhjuse valimiseks. www.who.int/classifications/icd/covid19/en/

Kuna COVID-19 riskirühmas on eakad inimesed, siis mitmete haiguste märkimine surma põhjuse teatisele on üsna loomulik. Sellistel juhtudel võib surma algpõhjuse valimine sõltuda surma vahetust põhjusest. Näiteks võib tuua vähki, millel on metastaasid peaajus. Sel juhul surma algpõhjuseks sai vähk (vähikolle ajus), mitte COVID-19, kuigi viiruse kohta on märge olemas.