PANE TÄHELE HOIATAVAID MÄRKE! Diabeet avastatakse sageli juhuslikult

Suhkurtõbi ehk diabeet on väga levinud energiaainevahetushäire, mis vajab pidevat ravi. See jaguneb I tüüpi ehk insuliinsõltuvaks ja II tüüpi ehk insuliinsõltumatuks diabeediks: I tüüpi on keskmiselt 15% ja II tüüpi 85%, ütleb SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik.

Suhkurtõvest rääkides peab mõistma, mis on glükoos ja insuliin. Glükoos on organismi põhiline energiaallikas, mida saadakse peamiselt toidust, aga mida toodab ka keha ise. Insuliin on eluks hädavajalik hormoon, mida eritab organismis pankreas ehk kõhunääre. See aitab toidust glükoosi omastada ja seda verest rakkudesse transportida, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Seega vähendab insuliin vere glükoosisisaldust.

Esimest tüüpi diabeet on pärilik ja oma olemuselt autoimmuunhaigus. Enamasti haigestuvad sellesse lapsed, kelle kõhunäärmerakud on hävinenud ega tooda enam insuliini. Glükoos ei saa siseneda rakkudesse ja kuhjub verre.

Teist tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral kõhunääre küll eritab insuliini, kuid seda on vähe või on selle toime nõrk, sest rakud ei suuda insuliini korrapäraselt kasutada. Tulemuseks on taas glükoosi kuhjumine verre.

Hoiatavad sümptomid

II tüübi diabeet on peamiselt vanemaealiste või ülekaaluliste täiskasvanute haigus. „Kuna tänapäeva laste ja noorte hulgas on ülekaalulisust järjest rohkem, siis on nihkunud ka haigestumise piir järk-järgult allapoole,“ nendib Laasik. Peale ülekaalu on II diabeedi riskiteguriteks kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase ning eelnevad südame- ja veresoonkonna haigused.

Laasik selgitab, et organism püüab kuhjunud glükoosikogusest vabaneda. „Sellega seoses suurenevad uriinikogused ja urineerimise sagedus. Veekaotuse tõttu esineb suukuivust ja suurenenud janu, samuti naha kuivust. Kuna rakud ei saa kasutada glükoosi energiat, hakkavad need seda ammutama rasvkoest, millega kaasneb kaalulangus. Võib esineda väsimust ja nõrkust.“

Veresuhkrut tuleb kontrollida!

Diabeet avastatakse sageli juhusliku vereanalüüsi põhjal, sest haigustunnused võivad olla väga tagasihoidlikud või pole neid üldse. „Eriliste sümptomiteta kulgev suhkruhaiguse algfaas võib sageli jääda märkamata, mistõttu on oluline korrapäraselt, vähemalt kord aastas kontrollida veresuhkru taset nagu ka paljusid teisi keha näitusid,“ rõhutab laboriarst.

Ta hoiatab, et kui diabeet on juba välja kujunenud, võib normväärtusest kõrgem veresuhkru tase kahjustada mitmeid organeid ja organsüsteeme, näiteks südame-veresoonkonda ja suureneb infarkti ja insuldi risk. Kõrge veresuhkru tase kahjustab ka nägemist - silmapõhja väikeste veresoonte kahjustus võib viia isegi nägemise kaotusen. Kahjustusi võivad saada ka jalad raskelt paranevate haavandite tõttu, samuti võib esineda neerutalitluse häired, mida põhjustavad samuti väikeste veresoonte kahjustused.

Kui tihti peaks veresuhkrunäite kontrollima?

Kuna II tüüpi diabeedi korral võivad sümptomid avalduda tagasihoidlikult, peaks riskirühm - ülekaalulised, kõrgenenud vererõhuga, kõrge kolesteroolitasemega inimesed - kontrollima veresuhkru taset vähemalt korra aastas.

Kui riskifaktoreid ei ole, on soovitatav kontrollida veresuhkrusisaldust iga kolme aasta järel. Laboriarst lisab, et veresuhkru mõõtmisi diabeedi väljaselgitamiseks tuleks teha meditsiinilaboris, mitte  koduse glükomeetriga, sest laborites kasutatavad analüsaatorid annavad täpsemaid tulemusi.

Sageli on üles kerkinud küsimus, kui tihti peaks suhkruhaige veresuhkrutaset mõõtma. „See on I ja II tüübi korral erinev, kusjuures I tüüpi diabeeti põdevad inimese peavad seda tegema sagedamini kui II tüüpi diabeeti põdejad,“ vastab dr Laasik ja lisab, et tavaliselt pannakse mõõtmisgraafik paika koostöös raviarstiga ja nii I kui II tüübi puhul tuleb pidada mõõtmispäevikut.

II tüüpi diabeeti on võimalik ennetada. Seda saab teha tervisliku eluviisiga – olla füüsiliselt aktiivne, hoida normaalset kehakaalu, hoiduda stressist ja toituda tervislikult. Oluline on avastada diabeet võimalikult vara, et ennetada tüsistuste teket.

Ravimitega kontrolli alla

Südameapteegi proviisor Kerli Vahar nendib, et diabeeti ei ole võimalik välja ravida, kuid tõhusate ravimitega saab hoida veresuhkru kontrolli all. Laias laastus jagunevad veresuhkru ravimid kaheks – suukaudsed ja süstitavad ravimid.

Suukaudseid ravimeid saab kasutada vaid II tüüpi diabeedi korral, juhul, kui pankrease beetarakud suudavad veel ise mingil määral insuliini toota. Insuliinravi on süstitav ja seda saab kasutada, kui pankrease beetarakud on täielikult hävinenud. „I tüüpi diabeedi korral on igapäevane insuliinravi ellujäämiseks ainus viis, aga kuna suhkruhaigus on progresseeruv, võivad vajada seda mõne aja möödudes ka II tüüpi diabeedikud,“ sõnab Vahar.

II tüüpi diabeetikud peavad eelkõige korrigeerima oma elustiili. Kehakaalu langetamiseks soovitab proviisor rohkem liikuda ja tervislikumalt toituda. Veresuhkrutaset aitavad normi piires hoida ka toidulisandid.

Multivitamiinid diabeetikutele – osalevad glükoosi ja insuliini ainevahetuses, aitavad hoida veresuhkru taset kontrolli all.

Kaneeli, kroomi ja alfa-lipoehapet sisaldavad toidulisandid – stabiliseerivad kõrgenenud suhkrutaset veres.

Valge mooruspuu ekstrakt – aitab vähendada suhkru ja tärklise imendumist seedetraktist ning hoiab veresuhkru taset kontrolli all.

Kroomi sisaldavad toidulisandid – kroom aitab stabiliseerida veresuhkru taset ning mõjutada süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetust. Vähendab magusaisu.

Roheline tee – parandab lipiidide ja glükoosi metabolismi, takistab järsku veresuhkru tõusu ning tasakaalustab ainevahetust.