Dementsust põdeva inimesega suhtlemisel peaks esmalt kindlaks tegema, millisel tasemel on tema vaimsed võimed ja kui palju on dementsus mõjutanud käitumist ja oskusi.(Pilt on illustratiivne)Foto: Vida Press
Katrin Helend-Aaviku 11. oktoober 2020 14:00
Benita Kodu dementsusesõbralik maja on nagu väike küla, kus on oma bussipeatus ja kohvik. Ka kodustes oludes läheb dementsust põdevate inimestega suhtlemisel vaja kasulikke teadmisi ja nutikaid lahendusi.

Benita Kodu dementsusesõbralik maja on nagu väike küla, kus on oma bussipeatus ja kohvik. Ka kodustes oludes läheb dementsust põdevate inimestega suhtlemisel vaja kasulikke teadmisi ja nutikaid lahendusi.

Benita Kodu dementsusega inimeste osakonna juhataja Liis Kroonmäe ütleb, et dementsus on haigus nagu iga teine, ehkki on keeruline leppida inimese isiksuse muutusega. Tegemist on haigusega, mis on pannud aju dementsuse tõttu teisiti töötama.

„Füüsiliselt tabavaid haigusi me mõistame ja tunneme neid põdevatele inimestele kaasa, kuid dementsus on siiani stigmatiseeritud, nagu ka teised vaimse tervise probleemid,“ tõdeb Kroonmäe. „Dementsusega inimesed vajavad väga palju toetust ja mõistmist. Aga seda vajavad ka nende lähedased, kes peavad olema 24 tundi ööpäevas abistaja rollis.“

Edasi lugemiseks: