Foto: Vida Press
Liisi Seil 8. oktoober 2020 05:00
„Olen 43aastane ja kogu elu kimpus olnud ebasirge rühiga. Viimasel ajal olen kuulnud, et ka vale magamisasend võib rühile halvasti mõjuda. Internet ütleb, et õige on magada selili, üks kodus olev raamat aga, et kohe kindlasti külili. Sõbrad ütlevad, et pole vahet. Isiklik magamisasend on mul nii kaua kui mäletan olnud samasugune: külili, selg väga nõgus, jalad krõnksus ehk nn loote asend. Kas selline magamisasend võib tõesti mu rühile halvasti mõjuda? Mis magamisasendit peaksin eelistama, et mu rüht püsiks sirge?“ küsib Tiiu lugeja. 

Elva haigla ravijuht, ortopeed Peeter Laasik vastab: 

Inimese magamisasend on väga individuaalne. Osa inimesi magab selili, osa külili, osa kõhuli. Sageli vahetavad nad une ajal magamisasendeid.
Uni on inimese organismi puhkeaeg ja on oluline, et inimene puhkaks välja. See toimub eelkõige sellises asendis, mis on tema jaoks tavapärane.
Magamise ajal on inimene horisontaalasendis ja seega lülisammast see oluliselt ei mõjuta. Rühti ja lülisamba kõverdumisi mõjutab märkimisväärselt rohkem inimese töö – näiteks raske füüsiline tegevus, töötamine sundasendis jne.

Foto: Istockphoto

Tänapäevaal on väga erinevaid töökohti, kus koormus lülisambale on erinev. Näiteks kaheksa tundi arvutilaua taga istuval kontoritöötajal on probleemiks pikaajaline staatiline asend, mis vajab oma lähenemist kehatüve lihaste harjutuste tegemisel.

Selle vastand on rasket füüsilist tööd tegev inimene, kes teeb tavaliselt kindlaid tüüpliigutusi, mistõttu on tal teatud lihaste ülekoormus. See inimene vajab füsioterapeudilt teistmoodi lähenemist.    
Seega soovitan rühi ja lülisamba kõverdumiste korral kõigepealt pöörduda füsioterapeudi poole, kes teeb esmase diagnostika ja annab soovitused lähtuvalt teie seisundist.