Laktoositalumatus kergemal või raskemal kujul kipub paljudel viiekümnendates eluaastates tekkima, naistel sagedamini kui meestel," ütleb dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Hea nõu
7. oktoober 2020, 05:00

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas kõhupuhituse põhjuseks võib olla piim?

Ei ole siin ilmas absoluutseid tõdesid. Öeldakse, et piim on terviseks, aga tuleb välja, et mitte kõigile.

Mille kohta tuli selline kiri: "Olen 56aastane naine, ja mul on mure selline, et paar aastat tagasi hakkasin tundma ebameeldivat puhitust kõhus, punnitust, pakitsust. Ise jälgides märkasin, et see on vist seotud lehmapiima joomisega ja selle lisamisega toitudele. Käisin arstil ja anti laktoositalumatuse tablette, need ei aidanud. Nii leitigi, et laktoositalumatust pole. Käisin ka sondi neelamas ja ultrahelis, ei leitud midagi. Soovitati vaid tarvitada hapusid piimatooteid. Oli küll veidi parem, aga varsti jälle kõik vanaviisi. Nüüd on suur hirm, et kui kõik samaviisi edasi läheb, siis lõpptulemuseks on vähkkasvaja. Kas võiksite nõu anda, kuhu peaks uurima sõitma, ka tasuliste arstide juurde? Või annate omalt poolt nõu, mida veel võiks kohapeal ette võtta. Ja millest üldse niisugune olukord kõhus võiks tingitud olla. Kas üldse saab ravida?"

Küsimusi kuipalju. Kas saab ravida – kui diagnoosi pole, ei tea öelda. Millest see on – kui ise avastasite, et piimatoitudega seotud, ju siis ongi. Tegelikult muidugi ensüümide ehk fermentide puudulikkus on diagnoositav ja selleks tuleb pöörduda gastroenteroloogi – seedeelundite arsti poole, tema teeb täpsemad uuringud.

Gastroenterolooge on meil igas suuremas haiglas, ja tasulisse vastuvõttu on loomulikult järjekord lühem. Kui on laktoositalumatus, siis vähki see ei põhjusta. Laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustab soolestikus üks kindel ensüüm – laktaas. Kui mingil põhjusel (tihti ka ilma selge põhjuseta) laktaasi tekkimine on vähenenud või pole seda üldse, siis piim, sealhulgas see, mis sisaldub piimapulbrina toitudes, tekitabki seedehäireid.

Hapupiimatooteid vahel talutakse veidi paremini, aga kuidas keegi. Laktoositalumatus kergemal või raskemal kujul kipub paljudel viiekümnendates eluaastates tekkima, naistel sagedamini kui meestel. Laktaasitabletid võivad olukorda parandada, kuid mitte alati. Neid tuleb ka üsna täpselt doseerida vastavalt sellele, kui suure piimakoguse järgi neelud käivad.

Kõige kindlam on lihtsalt hoiduda mitte üksnes piimast, vaid kõigist toitudest, mis sisaldavad piima, midagi keerulist selles ei ole. Võid ja juustu tavaliselt siiski talutakse ilma eriliste probleemideta. Suuremates poodides on müügil laktoosivabad piimatooted neile, kes mitte kuidagi ilma piimata elada ei oska. Antud juhul muidugi peaks gastroenteroloog olukorda täpsustama, laktoositalumatuse diagnoosi ise endale enesetunde järgi panna ei saa, aga samas elu ilma piimata on täiesti võimalik.

Eestis ei talu laktoosi 25% elanikest, jaapanlastel koguni 70%, ja kõik saavad kenasti piimata hakkama. Laktoositalumatus ei ole allergia. Piimaallergiat esineb suhteliselt harva, see avastatakse juba imikueas, allergia avaldub juba mõne tilga piima tarbimisel ja rasketel juhtudel võib põhjustada eluohtliku seisundi.

Laktoositalumatus avaldub kuskil umbes 50 ml piimast alates, kellel tekib kerge puhitus, kellel rohke gaaside eritus, ja kellel täismäng – plahvatuslik kõhulahtisus. Mis pole elule ega tervisele ohtlik, aga meeldivate ajaviidete hulka kindlasti ei kuulu. Katsetada, et kui piimaisu ikka väga suur, siis prooviks veel, ehk läheb seekord õnneks