Ülemäärase hirmu ja ärevuse tunnused on näitks unehäireid, tähelepanu- ja keskendumishäireid, võimetus hakkama saada normaalsete igapäevatoimetustega.Foto: Vida Press
Sirje Maasikamäe 9. oktoober 2020 15:13
Pikk stress võib kaasa tuua ärevuse ja depressiooni. Ometi annab end stressi vastu vastupidavamaks muuta. "Iga inimene peaks tegelema iga päev oma vaimse tervise hügieeniga – õppima tundma ja kasutama  endale sobivaid stressi maandamise tehnikaid," soovitab  Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Ühele sobib meditatsioon, teisele metsaskäik, kolmandale aga meeldivate inimestega suhtlemine.

Pikk stress võib kaasa tuua ärevuse ja depressiooni. Ometi annab end stressi vastu vastupidavamaks muuta. "Iga inimene peaks tegelema iga päev oma vaimse tervise hügieeniga – õppima tundma ja kasutama  endale sobivaid stressi maandamise tehnikaid," soovitab  Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Ühele sobib meditatsioon, teisele metsaskäik, kolmandale aga meeldivate inimestega suhtlemine.

Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel on oktoobris kogu maailmas tähelepanu all vaimse tervise teemad. Tänavu on põhiküsimus, kuidas saada hakkama koroonakriisist tingitud stressiga. Kriisi pikaajalise mõju kohta veel andmed puuduvad, sest kriis alles kestab. "Küll on aga juba kindlasti teada, et me ei räägi ainult koroonakriisi mõjust füüsilisele tervisele, vaid mõju vaimsele tervisele on samuti suur," kinnitab Sisask. "Vaja on hoida lähedaste ja sõpradega regulaarset kontakti, tõsta ka kontaktide kvaliteeti: rohkem sisulist suhtlust ja küsimusi  – kuidas sul päriselt läheb?"

Edasi lugemiseks: