Meeled

Suure stressi ja ebakindluse olukorras on äärmiselt vajalik rutiinide säilitamine, enda n-ö ankurdamine kahe jalaga maa peal püsimiseks.

MUREGA EI TOHI ÜKSI JÄÄDA: eneseabist ei piisa, kui probleem on tõsisem ja kaugele arenenud 

Sirje Maasikamäe, 9. oktoober 2020, 15:13
Ülemäärase hirmu ja ärevuse tunnused on näitks unehäireid, tähelepanu- ja keskendumishäireid, võimetus hakkama saada normaalsete igapäevatoimetustega.Foto: Vida Press

Pikk stress võib kaasa tuua ärevuse ja depressiooni. Ometi annab end stressi vastu vastupidavamaks muuta. "Iga inimene peaks tegelema iga päev oma vaimse tervise hügieeniga – õppima tundma ja kasutama  endale sobivaid stressi maandamise tehnikaid," soovitab  Tallinna Ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask. Ühele sobib meditatsioon, teisele metsaskäik, kolmandale aga meeldivate inimestega suhtlemine.

Maailma Terviseorganisatsiooni algatusel on oktoobris kogu maailmas tähelepanu all vaimse tervise teemad. Tänavu on põhiküsimus, kuidas saada hakkama koroonakriisist tingitud stressiga. Kriisi pikaajalise mõju kohta veel andmed puuduvad, sest kriis alles kestab. "Küll on aga juba kindlasti teada, et me ei räägi ainult koroonakriisi mõjust füüsilisele tervisele, vaid mõju vaimsele tervisele on samuti suur," kinnitab Sisask. "Vaja on hoida lähedaste ja sõpradega regulaarset kontakti, tõsta ka kontaktide kvaliteeti: rohkem sisulist suhtlust ja küsimusi  – kuidas sul päriselt läheb?"

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

11. oktoober 2020, 14:00
KA DEMENTNE INIMENE VAJAB VÄÄRIKUST: kõige tähtsam on jääda kannatlikuks ning mitte nõuda neilt ületamatut
8. oktoober 2020, 06:00
KOROONA RÄSIB VAIMSET TERVIST. Psühhoterapeut: hoidke füüsilist, mitte psühholoogilist distantsi!
4. oktoober 2020, 12:00
HIINA MEDITSIIN SOOVITAB: tee ise peamassaaži, mis leevendab nii nohu kui depressiooni!
23. september 2020, 06:00
ÄRA VARJA LASTE EEST MURESID! Psühhiaater: kui raskustest ei räägita, võivad nende kannatused olla veelgi suuremad