Hea nõu

KAITSEB JA TOETAB: 5 põhjust, miks me vajame väga C-vitamiini 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 16. oktoober 2020, 05:00
Kõige rikkalikumalt on C-vitamiini paprikas, petersellis, rohelises tšillipipras, brokolis, kiivis, tsitruselistes, kibuvitsas, astelpajus ja tomatites.Foto: Vida Press
C-vitamiin on väga hinnatud tervist toetavate omaduste tõttu. Mitmekülgse toitumise korral on keha sellega hästi varustatud. Missugused toidud on rikkaliku C-vitamiini sisaldusega ja kes peaks seda siiski juurde võtma, selgitab Südameapteegi proviisor Leilika Stepanova.

Askorbiinhape ehk C-vitamiin sai populaarseks 1920. aastatel, mil seda kasutati meremeeste seas levinud sidekoehaiguse skorbuuti raviks. Alatoitumise ja tugeva C-vitamiini puuduse tõttu muutusid skorbuuti põdeja koed ja kapillaarid hapraks, igemed paistetasid üles ja hakkasid veritsema. Sellele järgnesid välja langevad hambad, verevalumid ja halvasti paranevad haavad. Haiged olid jõuetud ja nakatusid kergesti külmetushaigustesse. Sageli lõppes haigus surmaga. Sidrunite ja apelsinide skorbuuti raviv toime avastati juba 1747. aastal, aga alles 1928. isoleeriti C-vitamiini molekul ning alustati selle omaduste kliinilise uurimisega. Tänapäevaks on proviisori sõnul teada, et C-vitamiin osaleb paljudes olulistes organismi protsessides.

Foto: Tiina Kõrtsini

Kaitse külmetushaiguste ja stressi eest

Proviisor Leilika Stepanova nendib, et enamik uuringuid ei näita siiski, et korrapäraselt toitudes aitab C-vitamiin ennetada külmetushaigustesse jäämist, küll aga on tõestatud, et selle puuduse korral on haigestumine suurem.

C-vitamiin aitab leevendada ja lühendada haiguse kulgu. Samuti osaleb see antikehade tootmises, mille ülesanne on tuvastada ja hävitada haigusi esilekutsuvad mikroorganismid. Peale selle soodustab vitamiin paljude teiste immuunsüsteemi töös osalevate ainete, näiteks raua, kaltsiumi ja foolhappe imendumist.

Foto: Tiina Kõrtsini

Tõhus antioksüdant

C-vitamiin on tugev antioksüdant, mille peamine ülesanne on neutraliseerida organismi vabu radikaale. Vabad radikaalid on ainevahetuse käigus tekkivad osakesed, mis on organismile ohtlikud vaid suures koguses. „Kui vabasid radikaale on organismis liiga palju, siis kahjustuvad rakud ja koed, nahk võib varakult vananeda ja juuksed langeda välja,“ selgitab Stepanova, mispärast võib järeldada, et C-vitamiin aeglustab vananemisprotsesse ja takistab organite kahjustusi.

Paiksel manustamisel ehk otse nahale kandes neutraliseerib C-vitamiin vabu radikaale, mis tekivad UV-kiirguse, suitsu ja keskkonnareostuse toimel. Proviisor lisab, et C-vitamiin on tõhus ka pigmendilaikude vastu.

C-vitamiin on lahutamatu osa kollageeni tekkeprotsessis. Kollageen toetab naha ja sidekudede tugevust, osaleb vigastuste parandamisel, aitab säilitada veresoonte elastsust ja vastupidavust. C-vitamiini puudus põhjustab häireid kollageeni tootmises ja seega sidekudede toetusfunktsioonis. Sellest tulenevadki probleemid igemetega, hambad võivad välja langeda, haavad paranevad aeglaselt ning veresoonte hapruse tõttu tekivad kergesti verevalumid.

Meeste viljatuse ennetamine

C-vitamiinil on tõestatult tähtis koht meeste viljatuse ennetamisel. On teada, et geneetilise materjali säilitamine sõltub spermatosoidide DNA terviklikkusest. C-vitamiin takistab DNA kahjustusi, mis võivad tekkida vabade radikaalide ja keha loomulike ensüümide poolt.

Efektiivne ajutöö

Antioksüdantsete omaduste tõttu on C-vitamiin oluline ka ajutöös. Muuhulgas stimuleerib askorbiinhape närvikiude ümbritseva kihi ehk müeliini tootmist ja närvirakkude küpsemist. C-vitamiini krooniline puudus soodustab närvisüsteemi haiguste, sh Alzheimer ja  Parkinsoni tõve ning Huntingtoni sündroomide arenemist, samamoodi esineb sellel seos psüühiliste haiguste, sh depressiooni, ärevushäire, skisofreenia tekkel.

Peamine C-vitamiini allikaks on toit

Seda sisaldavad väga paljud toitained, mispärast normaalse toitumise ja tervisliku eluviisi korral C-vitamiini puudust ei teki. Kõige rikkalikumalt on C-vitamiini paprikas, petersellis, rohelises tšillipipras, brokolis, kiivis, tsitruselistes, kibuvitsas, astelpajus ja tomatites. „C-vitamiin ei ole väga stabiilne ühend ning laguneb kergesti kuumtöötlemisel ning valguse ja hapniku toimel,“ ütleb Stepanova.

Foto: Pixabay

Apteekidest saab C-vitamiini mitmesugustes ravimivormides: on näritavad ja allaneelatavad tabletid, dražeed, kummikommid, kihisevad tabletid, pikatoimelised kapslid ja liposoomse C-vitamiini keelealune sprei, kapslid või suukaudne geel.

Pikatoimelise ehk prolongeeritud kapsli ja liposoomsete preparaatide eelis on Stepanova sõnul suurem vitamiini biosaadavus, kusjuures pikatoimelise preparaadi puhul vabaneb vitamiin väikeste portsjonitena terve päeva vältel, mistõttu jõuab rohkem aktiivset ainet imenduda. Paikseks kasutamiseks on C-vitamiini valgendavates kreemides, ka niisutavates seerumites ja emulsioonides.

Foto: Tiina Kõrtsini

Optimaalseks päevaseks koguseks soovitab proviisor 75–250 mg C-vitamiini. Suuremad kogused on vajalikud suitsetajatele ning tugeva füüsilise pingutuse puhul (umbes 30 mg rohkem), samuti rasedatele ja imetavatele emadele (umbes 10 mg rohkem). „Pikaajaline C-vitamiini kasutamine kogustes üle 2 g päevas võib kutsuda esile kõhulahtisust ning olla seotud neerukivide tekkimisega,“ hoiatab Stepanova.

Samal teemal

15. oktoober 2020, 06:00
LUUD JA LIIGESED VALUTAVAD? Siis on kasulikud need toidud ja vitamiinid!
12. oktoober 2020, 07:00
MIKS KÕHT VALUTAB? Nendel juhtudel ei tohi arsti juurde minekut edasi lükata!
12. oktoober 2020, 06:00
JÄLLE OHATIS! 11 müüti ja tõde, kuidas seda ravida
7. oktoober 2020, 06:00
KOHUTAV VÄSIMUS EI LÄHE ÜLE? 10 tervisehäda, mis võivad selle taga peituda