Keha

KAS SU ORGANISM ON PIISAVALT TUGEV? Ülekaal ja veel hulk mõjutajaid, mis kurnavad immuunsüsteemi ära 

Toimetas Sirje Maasikamäe, eile, 12:00
Vale toitumine ja ülekaal soodustavad haigeks jäämist. Foto: Vida Press
„Terve inimese vastupanuvõime viirusele või bakterile on hea, haigestutakse harva ning haigused põetakse läbi kergemini,“ räägib laboriarst Irina Utenko. Kiire elutempo, stress, vähene uni, ebatervislik eluviis ja mitmed keskkonnamõjutused aga nõrgestavad organismi vastupanuvõimet.

Immuunsüsteemi peamine ülesanne on hävitada organismi sattunud haigustekitajaid – baktereid, viiruseid, toksiine, parasiite ja seeni. SYNLABi laboriarst Irina Utenko sõnul aitavad immuunsüsteemi terve ja tugevana hoida pikaajalised tervislikud harjumused, nagu mitmekülgne toitumine, kehaline aktiivsus, piisav uneaeg, normaalse kehakaalu hoidmine ja mittesuitsetamine. Oluline roll on ka vanusel, pärilikkusel ja läbipõetud haigustel.

Meid ümbritsevas keskkonnas on aga palju organismi vastupanuvõimet kahjustavaid faktoreid, mis häirivad organismi immuunsüsteemi toimimist ajutiselt või pikemat aega. „Elu jooksul tekkivat vastupanuvõime langust nimetatakse omandatud immuunpuudulikkuseks,“ selgitab arst. „Selline kaitsevõime langus ei pruugi olla püsiv ja eluaegne ning põhjuse likvideerimisel taastub ka normaalne immuunsüsteemi talitlus.“

Omandatud kaitsevõime languse põhjuseid on palju. Siin on neist olulisemad.

Toidu ja toitainete puudus

Immuunsüsteem vajab normaalseks toimimiseks kõiki toitaineid. Dr Utenko tõdeb, et pikaaegne vähene kalorsus ja valgusisaldus toidus langetavad immuunsüsteemi rakkude arvu, aktiivsust ja antikehade ehk immuunglobuliinide taset. Uuringutes on leitud, et immuunsüsteemi rakkude toimimiseks on eriti vajalik piisav tsingi, seleeni, raua, A-, D- ja C-vitamiini sisaldus organismis. Eesti toitumis- ja liikumissoovituste alusel tuleks süüa puu- ja köögivilju ning marju päevas kokku vähemalt 700 g, et saada toiduga kätte vajalikud vitamiinid ja mineraalained.

Foto: Pixabay

Stress ja magamatus

Stress ja pikaaegne magamatus pärsivad niisamuti organismi vastupanuvõimet. Magamatuse korral häirub inimese ööpäevane rütm, mis mõjutab hormonaalsüsteemi, langetab oluliste immuunrakkude arvu ning soodustab organismis põletiku teket.

Foto: Pixabay

Immuunsüsteem on nõrgem ülekaalulistel ja rasvunud inimestel. „Normaalse kehakaaluga inimestel on rasvkoe ülesandeks tagada organismile vajalik energiatootmine. Ülekaalu korral ja rasvkoe suurenemisel tekib rakkudes hulgaliselt põletike teket soodustavaid aineid. Selle tulemusel tekib metaboolne stress ehk organismi ainevahetushäire,“ selgitab arst.

Liigne füüsiline koormus

Tervisespordi harrastajad, kelle füüsiline koormus on mõõdukas, on reeglina tervemad ja haigestuvad harvem kui inimesed, kes sporti ei tee. Arst selgitab, et treeningul paraneb kudede verevarustus, mis aktiveerib ka immuunsüsteemi ja organism on haigustekitajate suhtes vähem vastuvõtlik. Füüsiline koormus vähendab rasvkoe hulka ja sellega põletike teket soodustavate faktorite kogust organismis ning krooniliste põletikuliste haiguste tekkevõimalust.

Krooniline füüsiline ülekoormus aga kurnab immuunsüsteemi, mistõttu esineb näiteks tippsportlastel sageli külmetushaiguseid (ülemiste hingamisteede infektsioone). Seetõttu alaneb nii loomulik kui omandatud immuunkaitse. Immuunrakkude aktiivsus langeb, samas antikehade tase veres jääb tavaliselt normaalseks. „Äkilise, väga tugeva füüsilise ülekoormuse korral on iseloomulik vereanalüüsis immuunsüsteemis oluliste leukotsüütide hulga ajutine suurenemine, mis tavaliselt taastub 24h jooksul,“ ütleb arst.

Foto: Pixabay

Kõrge iga

60.–70. eluaastani toimib immuunsüsteem ilma vanuseliste muutusteta, peale seda võib suureneda vastuvõtlikkus infektsioonidele. Põletikud tekivad kergemini ning tõuseb kasvajaliste haiguste esinemissagedus. Dr Utenko lisab, et vanuse tõustes väheneb ka vaktsiinide efektiivsus ning vaktsineerimisjärgne nakkuskaitse on madalam kui noorematel inimestel. Siiski on vaktsineeritud vanemaealisel inimesel haiguse kulg alati kergem kui mittevaktsineeritul.

Foto: Pixabay

Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, saamaks teada, kas toitumine on mitmekülgne ja tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete, mineraalide  ja vitamiinide piisava sisalduse. Lisaks annavad analüüsid vastuse, kas vereloome ja immuunrakkude üldine sisaldus veres on korras, kas organismis on põletikke  ning kas immuunkaitseks vajalike antikehade ja spetsiifiliste komponentide tase organismis on paigas.

Samal teemal

11. oktoober 2020, 09:00
HIINA MEDITSIIN SOOVITAB: sügisel turguta immuunsust selle ülimalt lihtsa tegevusega!
7. oktoober 2020, 07:00
SILMAD ON NII HIRMSAD! 5 põhjust, miks need võivad punaseks minna
4. oktoober 2020, 13:00
Kardioloog Margus Viigimaa: südamehaigetele on koroonaviirus eriti ohtlik
22. september 2020, 05:00
KÜLMETUSHAIGUS ON KÄES! Mida teha, et see mööduks kergemini?