PEREARSTI NÕUANDELIIN AITAB! 7 kõige sagedasemat küsimust ja  mida arstid vastavad

Marju Vanker toob välja seitse terviseprobleemi, millega inimesed kõige sagedamini nõuandetelefonile helistavad, ja annab juhised, mida selliste tervisemurede korral teha tuleks.

Viirused

Kõige sagedamini helistatakse nõuandetelefonile viirussümptomitega seotud muredega, nagu palavik, nohu, köha ja kurguvalu. Perearst selgitab, et kergemate viirushaiguste korral eraldi viirusevastast ravi kasutusel ei ole, saab vaid leevendada haigusnähte ning ennetada tüsistuste tekkimist.

Oluline on teada, et viirushaiguse puhul antibiootikumidest kasu ei ole, kuna viirus ja bakter pole samad haigusetekitajad. Palaviku kontrolli alla saamiseks peaks kodus olema mõni palavikualandajatest – paratsetamool või ibuprofeen. Rohke vedeliku joomine tuleb kindlasti kasuks ja aitab haigusel kiiremini mööduda.

Vererõhuprobleemid

Vererõhuprobleemidega pöörduvad 1220 nõustajate poole enamasti eakamad inimesed. Perearst soovitab alati vahetult enne helistamist vererõhu ära mõõta ja see kirja panna. Nõuandetelefoni töötajad saavad aidata selgusele jõuda, millest on vererõhumuutus tingitud ja kuidas edasi toimetada. Kui kõrge vererõhu korral aitavad ravimid, siis madala vererõhu puhul on soovitatav juua rohkelt vedelikku, tass kanget teed ning süüa üks soolane võileib. Kui on jaksu, siis olla füüsiliselt aktiivne, sest füüsiline treening tõstab vererõhku.

Traumad

Väiksemate olmetraumade nagu kukkumise tagajärjel tekkinud haavade, lõikehaavade, pindmiste marrastuste ja põletushaavade hooldamisega peaks inimene kodus hakkama saama. Vankeri sõnul tuleb enne haavale lähenemist pesta käed, seejärel haav hoolikalt puhastada ja vajadusel katta.

Haava puhastamiseks võiks kodus olla antiseptiline haavapuhastusvedelik. Põletushaavade puhul on esmane haava ja kudede jahutamine. Kõigepealt  hoida haava mõned minutid külma vee all, edaspidi kasutada külmakotti või valuvaigistavat geeli.

Valu

Perearst rõhutab, et mistahes valu korral tasub enne EMOsse pöördumist eelnevalt helistada nõuandetelefonile. Tugevama valu korral aitab enamasti valuvaigisti ning 1220 töötaja saab soovitada sobiva ravimi, anda info selle võtmise sageduse ja koguse kohta.

Iiveldus ja oksendamine

Enamasti tekib iiveldus suurest ärevusest või korrast ära kõhust, aga mõnikord on see seotud ka ülesöömisega või kaasneb migreenihoogudega. Iivelduse ja oksendamise leevendamiseks tuleb juua sagedasti väikeses koguses vedelikku või puhast vett, ennetamaks vedelikupuudust.

Ravimid

Üsna tihti küsitakse infot ka ravimite toimeainete kohta. Kindlasti tasub helistada ja arutada nõuandetelefoni arstiga, millist ravimit ja kuidas konkreetsete haigusnähtude raviks tarvitada.

Näiteks kui ei teata, kuidas ravimit õigesti tarvitada või kui tundub, et ravim mõjub halvasti, saab nõuandetelefoni arst abiks olla. Helistada võib ka välismaal olles, kui kohalikust apteegist ei ole harjumuspärase nimega ravimit ja on vaja seda asendada teise rohuga. Samuti saavad nõuandetelefoni perearstid pikendada hädavajalikke retsepte nädalavahetuseti ja riigipühadel vahemikus kella 8.00–17.00.

Tervishoiusüsteemi puudutavad küsimused

Nõuandetelefoni arstid ja õed oskavad helistajatele nõu anda ka laiemalt meditsiini puudutavate küsimuste osas. Näiteks on küsitud nõu juhilubade jaoks tervise deklaratsiooni täitmise, vaktsineerimise, maskide kandmise, analüüside või uuringute-eelsete käitumisjuhiste kohta jms.

Kõikide üldiste meditsiinisüsteemi puudutavate küsimustega võib julgelt 1220 nõustajate poole pöörduda.

Tervisemure tekkimisel võib ööpäev ringi perearsti nõuandetelefoni nõustajatega ühendust võtta nii numbril +372 634 6630 või 1220 eesti ja vene keeles. Inglise keeles antaks enõu iga päev kella 15–17.