GALERII | Miks patsient urineeris läbi sõela? Avati näitus Eesti vanima haigla ajaloost

Piltide ja lugude abil näidatakse, kuidas on ITK nägu 235 aasta jooksul muutunud - kuidas vaestele mõeldud väiksest haigemajast, kus pakuti tasuta abi,  on arenenud tänapäevane keskhaigla.  

„Näitusel saab teada, kuidas näeb välja arsti või õe päev täna ja milline see oli 50, 100 või 200 aastat tagasi. Ühelt poolt soovime praegustele meditsiinitöötajatele tutvustada kolleegide ainulaadseid lugusid, kuid samas tahame läbi aastatetaguste ravivõtete ja meditsiini arengu rääkida ITK lugu ka kõigile teistele huvilistele,“ ütles ITK juhatuse esimees Ralf Allikvee.  

Aasta lõpuni avatud näituse annab ka vastused küsimustele miks ämmaemand sünnitust vastu ei võtnud, miks patsient pidi läbi sõela urineerima, kes ajas hommikul vere keema?  

Valitud päevadel annavad ITK spetsialistid näituse juures koolidele tervisetunde: õpilased saavad vahetu kogemuse ja esitada küsimusi otse eksperdile. Tänu erilahendustele saavad õpilased, tudengid ja ja ka teised külastajad ise proovida, kuidas tehti erinevaid meditsiinilisi protseduure aastaid tagasi. Proovida saab ka endoskoobi kasutamist.  Näitus jääb Kristiine keskuses teisel korrusel avatuks 2020. aasta lõpuni.  

Huvitavaid fakte ITKst

• 1785 loodi praeguse Ida-Tallinna Keskhaigla territooriumile Eestimaa Ühiskondlike Hoolekande Kolleegiumi poolt tsiviilisikutele mõeldud 12 voodikohaga haigemaja, kus anti vaestele tasuta abi. Linnarahvas hakkas haiglat seetõttu nimetama Priihospidaliks ja see nimi juurdus kauaks tallinlaste mällu ja teadvusesse. Seda sündmust loeb praegune Ida-Tallinna Keskhaigla oma tegevuse alguseks. 
• 1804 avati 6 voodikohaga sünnitusasutus. Sünnitusmaja on oluliseks osaks haiglast tänapäevani: siin näeb ilmavalgust pea kolmandik Eestis igal aastal sündivatest lastest. 
• 1944. aasta märtsipommitamises langes haigla territooriumile 38 pommi. 
• Haigla on tegutsenud mitmete nimede all: Priihospidal, Eestimaa Kubermanguhaigla, Tallinna Haigla, Vabariiklik Tallinna Kliiniline Keskhaigla, Tallinna Vabariiklik Haigla ja alates 2001 Ida-Tallinna Keskhaigla.  

Baltikumi moodsaim silmakliinik  

Näitusel saab tutvuda ka nõukogude perioodiga. 1985. aastal avati Eesti Pimedate Ühingu ja Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi eestvedamisel Baltikumi moodsaim silmakliinik.  

Neljakorruselises hoones oli 150 voodikohta, mis tänapäeval tundub väga suurearvuline. 1980. aastate keskpaigas oli aga keskmine voodipäevade arv silmakliinikus 14,2 päeva ja sellest ka voodikohtade vajadus.

Sel ajal oli valdav operatsioonitehnika krüoekstraktsioon, mille käigus lõigati lahti suur sektor sarvkestast. Eestis ei olnud siis veel häid õmblusmaterjale ja tehti vaid üksikud õmblused ning haav pidi ise kinni kasvama. Haiged pidid pärast operatsiooni viis päeva kinniste silmadega voodis lamama.  

On meenutatud, et opereerimata pimedad kaehaiged olid sel ajal pigem haruldus. Kui mõni selline leiduski, siis ei olnud ta arvatavasti endast ise teada andnud. Sellest ajast pärineb ka termin "tilgasaba", sest patsientidel tuli haiglas olles seista viis korda päevas järjekorras, et oma silmatilgad kätte saada.  

 Markantsemad seigad olid haiglas need, kui enam mitte raskelt haiged noormehed pika haiglasoleku peale igavust tundsid ja püüdsid ööseks haiglast välja hiilida, ehitades teki alla neid meenutama pidanud moodustusi.  

1980. aastate lõpp oli Eesti ühiskonnas poliitiliselt murranguline aeg, aga maailma meditsiinis toimusid arengud, millest siinsetel arstidel oli õige pea võimalus osa saada. Kui nõukogude perioodi lõpus oli silmakliinikus takistuseks uue aparatuuri ja tehnika puudus, siis olukord hakkas lahenema 1990. aastate alguses pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Avanenud piirid läände võimaldasid järkjärgult viia silmakliinik maailmatasemele.