HAIGETE ARV KASVAB: viirustega nakatumine kogub taas hoogu

Eestis ei ole käesoleval hooajal veel ühtegi gripiviirust laboratoorselt kinnitatud, jätkuvalt on domineeriv viirus rinoviirus. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb ka valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik. Rinoviirused on umbes 30–40% täiskasvanutel esinevate nn külmetushaiguste põhjuseks.

Kõige rohkem registreeriti ülemiste hingamisteede viirusnakkusi Tallinnas, Tartumaal ja  Ida-Virumaal.  Hiiumaal ei ole jätkuvalt Terviseameti andmetel registreeritud mitu nädalat ühtegi respiratoorsete viirusnakkuse juhtu.

Euroopa Liidus on grippi haigestumise intensiivsus madal, püsivat gripiviiruse levikut ei ole veel täheldatud üheski riigis.

Jää koju!

Terviseamet soovitab viirusnakkuste põdejatel jääda koju ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl, koolis või lasteaias käimine kurnab ka organismi.

Köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta ning vältida silmade puudutamist. Pea meeles pesta tihti käsi. Ela tervislikult – maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Spetsiifilist ravi ei ole

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kliinilise pildi järgi, millise konkreetse viirusega tegu, on raske eristada. Selle saab täpselt kindlaks määrata vaid viroloogialaboris.

Üldjuhul piirduvad haigusnähud ülemiste hingamisteedega – nohu, köha ja väike palavik. Kuid nagu gripi puhul, võib ka paragripi, RSV- ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kuni kopsupõletikuni, eriti lastel. Spetsiifiline ravi puudub, mistõttu kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi – palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.