Foto: Vida Press
Hea nõu
16. november 2020, 05:00

MIDA MEHED VAJAVAD? Need vitamiinid aitavad püsida terve ja viljakas! (1)

Enamasti jälgivad naised hoolikalt, mida nad söövad ja proovivad tagada perele võimalikult vitamiinirohke toidulaua. Meestel kahjuks selline soodumus suuremjaolt puudub ning pööratakse vähem tähelepanu oma igapäevasele toitumisele.

Meestel jääb vajaka just organismile kasulikest vitamiinidest, mida võiks juurde võtta. Apotheka proviisor Triinu Entsik-Grünberg selgitab, millised vitamiinid on eriti vajalikud just meeste organismi normaalseks toimimiseks.

 D-vitamiin

D-vitamiini põhiroll organismis on kaltsiumi, magneesiumi ja fosfori ainevahetuse reguleerimine ehk sellest sõltub otseselt luukoe ning sealhulgas hammaste normaalne areng. Niinimetatud päikesevitamiin osaleb verehüübimise, lihastöö, närvikoe talitluse ja immuunfunktsiooni regulatsioonis. Samuti mõjutab D-vitamiin valgusünteesi lihases, seega ka lihase suurust, kontraktsioonijõudu, reaktsiooniaega, koordinatsiooni ja vastupidavust.

D-vitamiini vähesus organismis võib tingida seda, et haigestutakse kergemini hingamisteede haigustesse. Arvatakse, et D-vitamiini puudus võib tõsta riski haigestuda ka vähki, südame ja veresoonkonna haigustesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, reumatoidartriiti ja teistesse autoimmuunhaigustesse ning ühtlasi suurendada depressiooni langemise tõenäosust.

 B-vitamiinid

 B-grupi vitamiinide puudusega käivad enamasti kaasas väsimus, ärrituvus, mäluhäired, unetus, isupuudus ning naha- ja seedeprobleemid. Organismi vajadus B-grupi vitamiinide järele suureneb stressirohkel perioodil ja ka füüsilise kurnatuse tagajärjel, kui organism pingutusest taastub.

 Magneesium

 Magneesiumisisaldus väheneb organismis nii füüsilise kui vaimse stressi perioodil. Magneesiumi vähesus aga võib viia lihaskrampide, piimhappe kogunemise tõttu tekkivate lihasvalude ja kiirema väsimuse tekkeni. Samuti võib kaasa tuua sportlike tulemuste languse ja aeglasema füüsilisest koormusest taastumise.

Organismi magneesiumivajadus on erinevatest allikatest tulenevalt 300–400 mg, kuid regulaarselt spordiga tegelevatel inimestel on see isegi suurem.

Tervisesportlastel on oluline teada, et liigne alkohol, gaseeritud jookide joomine, ravimitest näiteks kortikosteroidid ja diureetikumid, aga ka füüsilise aktiivsusega kaasnev higistamine viivad magneesiumi kehast välja.

Magneesiumipuudus tekib kiiremini ka diabeetikutel ja dieedipidajatel. Väga rasvane, kaltsiumi- ja D-vitamiinirikas toit segab magneesiumi imendumist. Näiteks takistab magneesiumi imendumist organismis rasvase juustu söömine, sest lisaks rasvale on selles ka ohtralt kaltsiumi. Sellest tulenevalt peaks oma magneesiumitasemele olulist rõhku pöörama just ketogeense toitumise puhul.

 Kaltsium

 Kui organismis ei ole piisavalt kaltsiumi, siis magneesium ei imendu ja vastupidi. Oluline on silmas pidada, et kaltsiumi peaks võimalusel manustama hommikul ja magneesiumi õhtul.

Kaltsium on organismis vajalik luude ja hammaste arenguks ehk eriti oluline kasvava organismi puhul.

Q10 koensüüm

 Q10 kui eluenergia vitamiin, mis tõstab vastupanuvõimet stressile ning aitab pingelisel eluperioodil hoida keha tervena. Lisaks parandab see mälu, suurendab keskendumis- ja analüüsivõimet, aitab tõsta koormustaluvust sportimisel ning osaleb vananemisprotsesside pidurdamisel. Koensüüm Q10-l on ka vererõhku ja veresuhkru sisaldust langetav toime.

Q10 puudus võib tekkida pikaaegsel kolesteroolilangetavate ravimite tarvitamisel, peensoolehaiguste korral ja rasvavaese toidu tarvitamisel. Organism suudab koensüüm Q10-t osaliselt ka ise sünteesida, aga süntees väheneb alates 25. eluaastast.

 Oomega-3 rasvhapped

 Oomega-3 rasvhappeid seostatakse peamiselt südame ja veresoonkonna tervisega, kuid nende kasulik mõju on palju laiem. Oomega-3 rasvhapped kontrollivad põletikulisi protsesse, mis on paljude krooniliste terviseseisundite põhjuseks. Lisaks südame ja veresoonkonna tervisele on oomega-3 rasvhapped kasulikud ka ajutegevusele ja kognitiivsele funktsioonile, liigestele, silmadele, terve naha ning juuste jaoks. Samuti toetavad need meie immuunsüsteemi.

Oomega 3 rasvahapped on olulised ka sportimisel. Need leevendavad ületreenimise tagajärgi, aga ka liigeste jäikust. Valkude sünteesi aktiveerides tõhustavad need treeningute anaboolset toimet. Oomega-3 rasvhapped aktiveerivad ka immuunsüsteemi, vähendades sel moel treeningutest põhjustatud oksüdatiivse stressi negatiivseid mõjusid. Seeläbi on treeningust taastumine kiirem ja tõhusam.

 A- ja E-vitamiin

A- ja E-vitamiin on vajalikud spermatosoidide arenguks ja kasvuks. Vitamiinide A ja E ning tsingi- ja seleenipuudus on üks peamisi seksuaalhäirete põhjustajaid.

 Tsink ja seleen

Tsink aitab kaasa seemnerakkude arenguprotsessile, mille käigus valmivad viljastumisvõimelised spermatosoidid. Madala tsingisisaldusega võib kaasneda ka väiksem kogus spermatosoide, mis meeste viljakust otseselt mõjutab. Samuti aitab tsink hoida organismis vajalikku testosteroonitaset ning ennetada erektsioonihäireid. Tsingile lisaks mõjutavad meeste viljakust sellised mineraalained nagu seleen, vask, molübdeen ja vanaadium.