Uudised

Eesti ühineb eelostulepinguga, millega saaks koroonavaktsiini 300 000 inimesele 

Toimetas Keit Paju, 17. november 2020 16:05
Foto: Scanpix
Valitsusliikmed andsid tänasel istungil heakskiidu Eesti ühinemisele vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech sõlmitava eelostulepinguga COVID-19 vaktsiini soetamiseks. Eesti soetab vaktsiini lepinguga meile ettenähtud maksimaalses mahus ehk 300 000 inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse.

„Ühelgi COVID-19 vaktsiinil ei ole seni Euroopa Liidus müügiluba. Seetõttu on meil riskide hajutamiseks mõistlik ühineda mitme erineva vaktsiinitootja eelostulepinguga, et COVID-19 vaktsiinid jõuaksid Eesti elanikeni võimalikult kiiresti,“ ütleb sotsiaalminister Tanel Kiik.

Samal teemal

„Lisaks ravimifirmadega AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica NV sõlmitud lepingutele ühineme ka Pfizer/BioNTech lepinguga. Lepingu alusel on meil võimalik soetada vaktsiini umbes 300 000 inimesele, mis võimaldab katta riskirühmade vaktsiinivajaduse,“ räägib ta.

Pfizer/BioNTech vaktsiin on välja töötatud mRNA tehnoloogial ning esitatud hindamiseks Euroopa Ravimiametisse. Eksperdid hindavad tõenäoliseks, et see vaktsiin võib olla esimeste seas, mille kohta laekub piisavalt andmeid uuringutest, et hinnata, kas on võimalik välja anda müügiluba Euroopa Liidus.

„Pfizer/BioNTech vaktsiini puhul on kõige keerukam tootja nõutud madalate temperatuuride tagamine vaktsiini hoiustamisel ja transpordil. Arvestame nende nõuetega vaktsineerimise korralduse ettevalmistamisel,“ sõnab Kiik.

Euroopa Komisjonil on lõpusirgel läbirääkimised ka ravimifirmadega Curevac, Moderna ja Novavax. AstraZeneca ja Janssen Pharmaceutica lepingutega ühinesid kõik EL riigid, nende hulgas ka Eesti. Komisjoni eesmärk on, et riskide maandamiseks oleks eelostulepingutega kaetud erinevatel tehnoloogiatel arendatavad vaktsiinid ja mitmed vaktsiinitootjad.

„Soovime tagada vaktsineerimise võimaluse vähemalt 50% Eesti elanikkonnast, võimaldades vaktsineerimist esmajärjekorras riskirühmadele. Pikemas perspektiivis võiks vaktsiin saada tasuta kättesaadavaks kõigile, kes seda soovivad,“ märgib Kiik.

„Kuigi vaktsiinide väljatöötamine ja turule toomine toimub kiirendatud korras, ei tehta järeleandmisi vaktsiinide ohutuse ja efektiivsuse arvel. Euroopa Liidus on kehtestatud ranged nõuded, millele peavad vastama ka COVID-19 vaktsiinid ja protsessid, mis tuleb läbida enne vaktsiini turule jõudmist,“ lisab ta.

AstraZeneca ja BioNTech/Pfizer on lubanud vaktsiini turule tuua 2020. aasta lõpuks, Janssen Pharmaceutica NV (Johnson&Johnson), Curevac, Moderna ja Novavax 2021. aasta esimeses pooles. Sanofi on lubanud vaktsiini turule tuua 2021. aasta lõpuks. Tegelik turule jõudmise aeg sõltub käimasolevate ravimiuuringute tulemustest.

Vaktsiinide hinda ja lepingute maksumust ei ole võimalik avaldada. Eestile tekib maksekohustus alles siis, kui vaktsiin on turule toodud ja Eestisse tarnitud.

Koroonavaktsiini hankimise ja Eesti elanikele vaktsineerimise võimaldamise peamised eesmärgid on kaitsta enim haavatavaid inimrühmi ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel, või kelle jaoks võib haigus osutuda eriti ohtlikuks; kaitsta elutähtsaid teenuseid osutavaid töötajad, et kindlustada ühiskonna normaalset toimimist; vähendada ja ennetada COVID-19 põhjustatud surmajuhtumeid ning anda võimalus vaktsineerimiseks ka neile Eesti elanikele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid soovivad vaktsineerida ennast koroonaviiruse vastu.