Hea nõu

KAS KRAADIKLAAS ON OLEMAS? Sellised termomeetrid on kõige mugavamad ja täpsemad!  

Toimetas Sirje Maasikamäe, 19. november 2020, 05:00
Vedeliktermomeetrid on väga täpsed, nende mõõtmisviga võib olla ainult pluss/miinus 0,1 kraadi.Foto: Vida Press
Igas koduapteegis peab olema vähemalt üks toimiv kraadiklaas. Termomeetrite valik võib lüüa aga silme eest kirjuks. Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum räägib lähemalt, mida tuleb jälgida termomeetri  valikul ja kasutamisel ning mis näidust algab palavik.

Termomeetrid jagunevad tööpõhimõtte poolest kolme suuremasse kategooriasse: vedeliktermomeetrid, digitaalsed termomeetrid ja kontaktivabad termomeetrid. Lisaks on saadaval ühekordsed ribatermomeetrid ja lutt-termomeetrid väikelastele, mis ei pruugi anda aga kõige täpsemat tulemust.

Vedeliktermomeeter

Samal teemal

Eestlased mõõdavad oma kehatemperatuuri jätkuvalt kõige rohkem kaenla alt niinimetud traditsioonilist kraadiklaasi kasutades. Kuni 2009. aastani oli lubatud müüa elavhõbedat sisaldavaid termomeetreid, kuid elavhõbedaaurude ohtlikkuse tõttu keelati nende müümine Euroopa Liidus.

Tänapäeval kasutatakse vedeliktermomeetrites elavhõbeda asemel galliumi, indiumi ja tina segu, mis on kasutajale kraadiklaasi purunemisel ohutu.

Vedeliktermomeetrid on väga täpsed, nende mõõtmisviga võib olla ainult pluss/miinus 0,1 kraadi. Lisaks ei vaja need patareisid ja on kogu aeg kasutamisvalmis. Sellise termomeetri miinus on aga see, et vedeliktermomeeter vajab päris pikka mõõtmisaega – kuni 10 minutit. Kui kohe  pärast kraadimist temperatuuri alla ei löö, siis hiljem temperatuuri langedes läheb näit küllaltki vaevaliselt alla.

Foto: Tiina Kõrtsini

Digitaalsed termomeetrid

 Digitaalsed termomeetrid on kiiremad kui vedeliktermomeetrid, neid võib kasutada kehatemperatuuri mõõtmiseks keele alt, kaenla alt või pärasoolest. Neid termomeetreid on võimalik valida nii jäiga kui painduva otsaga, lapsevanemad võiksid eelistada painduvat otsa, mis on mugavam väikelastele. Tähele tasub panna ka kraadiklaasi otsa materjali, enamasti on kasutusel nikkel või kullatud otsaga variant.  Kullatud versioon põhjustab vähem allergilist reaktsiooni.

Digitaalsete termomeetrite ühe puudusena tuuakse välja, et nendel võib ootamatult patarei tühjaks saada ning nad võivad olla mõjutatavad elektromagnetväljade poolt.

Foto: Pixabay

Kontaktivabad termomeetrid

Kontaktivaba termomeeter mõõdab otsaesiselt ja samuti objektidelt kiirguvat infrapunaenergiat, mis salvestatakse läätsede abil ja teisendatakse temperatuuri mõõtmise ühikuteks. Antud termomeeter annab vastuse juba paari sekundiga ning on väga mugav kasutada laste puhul, kelle pikalt paigal hoidmine võib osutuda keeruliseks.

Õige tulemuse saamiseks tuleb termomeeter asetada kulmude vahele mitte enam kui viie sentimeetri kaugusele otsmiku keskpunktist ning täpsuse huvides võiks otsmik olla eelnevalt juustest ja higist puhastatud.

Arvestades praegust koroonaaega ning teiste viiruste kõrghooaega, siis kindlasti on kontaktivaba termomeeter vajalik abimees igas majapidamises - see on hügieeniline ja annab kiire tulemuse. Lisaks kehatemperatuurile saab sellise termomeetriga mõõta ka vedelikke, näiteks vannivee või toidu pinnatemperatuuri.

Foto: Pixabay

Kodus võiks olla mitu kraadiklaasi

Mõistlik oleks varuda koduapteeki kaht eri tüüpi termomeetrit. Kontaktivaba termomeeter on väga mugav ja usaldusväärne, kuid nii kontaktivaba kui ka digitaalse termomeetri patarei võib ootamatult tühjaks saada. Seega oleks hea, kui majapidamises leiduks ka tavaline vedeliktermomeeter.

Uue termomeetri soetamisel tuleb tutvuda kindlasti kasutusjuhendiga, mis sisaldab tähtsat informatsiooni seadme täpse kasutuse ja ohutuse kohta.

Soovitused termomeetri kasutamisel

  • Erinevatest kohtadest mõõdetud tulemusi ei tohi omavahel võrrelda, kuna normaalne kehatemperatuur varieerub eri paigus ja erineval kellaajal päeva jooksul.
  • Näiteks kaenla alt mõõtes algab palavik 37,4st; laubalt mõõtes 37,5st; suust mõõtes 37,5st; pärasoolest mõõtes 38,1st ja kõrvast mõõtes 37,6st kraadist. Seega on soovitatav mõõta kehatemperatuuri alati samast kohast, et saada võrreldavat tulemust.
  • Oluline on meeles pidada, et nii patsient kui termomeeter oleks enne mõõtmist stabiilsetes sisetingimustes olnud vähemalt 30 minutit.