Pfizeri koroonavaktsiin läheks Eestile maksma üle 9 miljoni euro (3)

Eesti on seni ühinenud kolme Euroopa Liidu vaktsiinide eelostulepinguga: esmalt AstraZeneca, seejärel Johnson & Johnsoni ja sel nädalal ilmselt kõige kiiremini turule jõudva Pfizer/BioNTechi ravimi soetamiseks. Summadest pole seni eriti juttu olnud: valitsus on kinnitanud vaid 1,5 miljoni eraldamise eellepingute finantseerimiseks. Sama tegid ka kõik teised euroliidu liikmed saades kokku 750 miljonit eurot, millele Euroopa Komisjon lisas 2,15 miljardit eurot.

Kui palju Pfizeri vaktsiin maksma hakkab, paljastas reedel Reuters: 15,5 eurot doosi kohta ja ühe inimese vaktsineerimiseks on vaja kahte doosi. Esialgu on euroliidule plaanitud 200 miljonit doosi ehk juttu on 3,1 miljardi euro suurusest kulutusest. Eesti saab kogulaarist 300 000 inimese vaktsineerimiseks vajaliku koguse.

„Kust see number 300 000 tuleb Eestile? Proportsionaalsest osast Euroopa Liidu elanikkonnast,“ selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik kolmapäeval. Kuna Eestis elab 0,3 protsenti euroliidu rahvast, siis tulebki siia 600 000 doosi. „Ühtlasi katab see üsna täpselt ära meie enda arvutatud riskirühmade vajaduse: tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, hooldekodude ja eesliinil töötajad, kroonilised haiged, eakad 70+ vanuses,“ rääkis Kiik.

Andmed Pfizeri ja BioNTechiga sõlmitud lepingu kohta on mõneti vastukäivad: ühest küljest on Euroopa Liidul esialgsele 200 miljonile doosile võimalus soovi korral lisada veel 100 miljonit, aga samas on lepingusse sisse kirjutatud ka kindlustus, mille järgi saavad Euroopa riigid kompensatsiooni, kui firmad peaksid mingi osa vaktsiinist suunama USA turule. Ameeriklastele müüakse vaktsiinikandidaati peaaegu euro võrra kallimalt kui Euroopasse.

Küsimus on selles, et Pfizer on Ameerika, BioNTech aga Saksamaa firma. Viimane on siiski andnud signaali, et neil vaktsiini tootmisega probleeme tekkida ei tohiks – andku euroliit vaid teada, palju arstimit vajatakse, ja see kogus pigem leitakse. Seetõttu on õhus ka võimalust, et vaktsiiniga aidatakse mõningaid naaberriike – üldiselt on juttu olnud Balkani maadest, kuid välistatud pole vaktsiinide andmine ka idapartnerluse raames. Need dooside arvud on aga väikesed ja Eestile määratud vaktsiinikogus sellest ei sõltu.

„Kvaliteetsete ja ohutute vaktsiinide väljatöötamisega ja turule toomisega tegeletakse võimalikult kiiresti. Eesti teeb kõik, et olla valmis vaktsiini kasutusele võtma kohe, kui see valmib ja Euroopa ravimiametilt heakskiidu saab,“ ütles peaminister Jüri Ratas pärast neljapäeval toimunud virtuaalset Euroopa Liidu üldkogu.

Vaktsineerimisteemad tulevad valitsuse kabinetinõupidamisel arutusele uuel nädalal. Ratas loodab, et esialgu õnnestub vaktsineerida kuni pool Eesti elanikkonnast, esmajärjekorras riskirühmad. „Edaspidi peaks vaktsiin olema Eestis tasuta kättesaadav kõigile,“ lausus peaminister.