Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Ikka see koroona! Kuidas mitte nakatuda? 

Viktor Vassiljev, täna, 12:00
"Nii et pole parata, pean valitsust toetama ja siinsamas teid veel kord hirmutama – uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite!" hoiatab dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Koduisolatsioonis istudes oleks ajaviiteks hea meenutada koroona-eelset aega. Jah, oli kord selline. Igal aastal oli Eestis grippi ligi 5000 testidega kinnitatud juhtu, kliinilise pildi järgi 12000, viimase kümne aasta jooksul 50 kuni 90 gripisurma aastas.

Ägedaid hingamisteede nakkusi oli keskmiselt 200 000 juhtu aastas. Teate ju küll – köha, nohu, mõni päev palavikku ja kodus tabletineelamist. Veel kord – kakssada tuhat. Kõik sellepärast, et sellel koroonaeelsel ajal, kõigest aasta tagasi, saatsime tatise lapse kooli – ja paari päeva pärast pool klassi haiged. Läksime tõbisena tööle, mida peeti nagu auasjaks – nädala pärast pool kollektiivi palavikuga maas. Oli tollal normaalne, mis see ära ei ole, nädala pärast kõik kenasti puhanuna jälle tööl.

Samal teemal

Ja keegi ei kartnud, vastupidi – iga kodanik teadis, et enam-vähem suurema tõenäosusega tuleb tal tatitõbi sügisel kallale ja enam-vähem tõenäoliselt saavad selle temalt ka pereliikmed. Normaalne.

Mina isiklikult olen nelikümmend aastat igal sügisel kirjutanud ja kuulutanud – peske käsi, ärge elage üksteise seljas, ärge ligimesele näkku köhige, ärge tõbisena kooli ja tööle minge, muuseas, sain selle eest ka iga kord honorari. Ainult niipalju oli sellest kasu – mulle isiklikult. Kuulajatele-lugejatele vist mitte eriti.

Ja mida siis muud praegu teilt nõutakse. Olge ettevaatlikud, ärge üksteist nakatage. Ainult nüüd on hirm nahas, et juhtub viirus külge – torgatakse pulk ninna, kuulutatakse teid bakterioloogiliseks relvaks, pannakse koduaresti ja rakendatakse muid repressioone. Nojah, koroona-eelsel ajal polnud hirmu, ja polnud ka hoiatustest kasu.

Nüüd vaatab surmahirm igast ajalehest ja uudistesaatest vastu, ja asjast on kasu. Näe, grippi pole meil ollagi – ei pääse, sunnik, löögile. Kõhugrippi eelmisest aastast 78% vähem – kus ta saab tulla, kui käed pestud. Nii et iga-aastased 50 gripisurma, need oleme ära hoidnud, ja see on suur võit, ikkagi inimelud, kui me 2 + 2 reeglit ei täidaks ja kasvõi vahel harva maske ei kannaks, siis oleksid need meie kaaskodanikud ju täna surnd.

Juba sellepärast võime ennast ja vabariigi valitsust kiita, oleme tõesti ära teeninud. Jätkame samas vaimus, rahvas, ja mis parata – ilmselt ka hirmust värisedes, aitäh, vaba ajakirjandus. Ilma hirmuta poleks me seda suutnud.

Veel aastakese peame vastu, siis muutub COVID-19 tavaliseks sesoonseks piisknakkuseks, nagu gripp, paragripp ja kümmekond muud viirust, mille nimed kellelgi meelde ei jää. Ma arvan, et järgmisel sügisel, ja mitte varem, pigem hiljem, ootab meid ees veel üks katsumus – vaktsiin.

Siis peame enne sügisest viirusnakkuste puhangut ära otsustama, mida nüüd süstime – gripivaktsiini, koroona oma, siis tuleb meelde, et teetanus tegemata, aga kuidas puugivaktsiiniga, leetrite kohta räägiti ka midagi... pigem siis juba kirikus küünal panna, pidi ka aitama.

Gripivaktsiin on juba viiskümmend aastat olemas, gripp samuti. Koroona kui sesoonse nakkuse vastu aitab vaktsiin ilmselt sama palju, kui gripi vastu – tõhusus kuskil 25%. Aga noh, asi seegi.
Nii et pole parata, pean valitsust toetama ja siinsamas teid veel kord hirmutama – uuuh, tuleb ja tapab, kui te käsi ei pese ja üksteisele näkku köhite! Hirm, nälg ja sugutung panevad inimese liikuma, need kaks viimast ei ole vist antud kontekstis asjakohased. Kahjuks. Kuigi ka hirmuga harjub ära.

Huvitav, millal jõuame selleni, et ka autojuhid kuulutatakse mõrtsukateks, tapavad ju meil Eestis igal aastal 50 inimest? Auto on paha-paha, kui näed teist, jookse peitu, ja sohvritele tätoveerime juhiloa numbri otsaette, et teaks nendega lapsi hirmutada.

Nii et käi jala, inimene, maskiga, desopudeliga, teistest omaette, viina võta kodus salaja, teater on satanistide tempel, ja igaks juhuks kiida valitsust, see võib ju ka kurjaks muutuda, paneb su koju kinni, hakka siis rõdul panni taguma.

Ahjaa, mina isiklikul pesen käsi samapalju kui enne koroonat. Nii, nagu lapsepõlves ema õpetas – väljast tulles ja enne sööki. Ei midagi uut minu jaoks. Sokke vahetan ka muuseas, mida teilegi palavalt soovitan, koroona vastu otseselt ei aita, aga teate, distsiplineerib. Kahju, et ei saa karantiini panna neid, kes sokke ei vaheta. Või ehk polegi vaja – haisu tunned, koroonat pole, abiks seegi.