Koroonapatsientide haiglaravi on kevadega võrreldes palju lühem

Põhjuseid, miks viimastel päevadel on haiglasolek keskmiselt vaid kaks-kolm päev, kui märtsis venis keskmine haiglasoleku kestus kuu pikkuseks ja suvekuudel juba pea 50 päevani, on mitu, vahendab ERR-i uudisteportaal. 

Esiteks on muutunud haiglast väljakirjutamise metoodika. Kevadel ei kirjutatud patsiente välja enne, kui koroona kordusproov oli muutunud negatiivseks, sõltumata patsiendi tervislikust seisundist, sest siis ei teatud veel, et patsiendi ninaneelust leitud viiruse RNA, mis andis jääkpositiivse tulemuse, ei ole enam eluvõimeline.

Lisaks mängib haiglaravil rolli ka patsientide vanus ja üldine tervislik seisund – riskirühma kuuluvate inimeste puhul ehk neil, kel on enam kaasuvaid haigusi, tüsistusi ja sageli ka kõrgem vanus, kestab ka haiglaravi kauem.

"Praegu on keskmine vanus haiglaravil 68–70. Selles vanusegrupis õnnestub suhteliselt kiiresti, umbes viie päevaga patsiendi seisund stabiliseerida. Paraku on viimaste päevade jooksul hospitaliseerimise trend, et 80+ vanuses inimeste osakaal suureneb. Koos sellega võib kasvada ka haiglaravi kestus," tõdeb Arkadi Popov.