Uudised

„Kõvem, kui mistahes seadus, on su enda südameheadus.“

Sass Henno maskivastastele: kui arsti vajad, ei aita debiilsete vandenõuteooriate seinal jagamine (21)

Toimetas Annika Erg, 24. november 2020 22:39
Sass HennoFoto: Hannes Dreimanis
Kirjanik Sass Henno paneb inimestele südamele – maski kandes kaitsed eelkõige meditsiinitöötajaid ja nõrgema tervisega inimesi.

Henno kirjutab Facebooki postituses, et maski peaks kandma mitte kohusutusest, vaid lugupidamisest nende vastu, kes peavad haigetega töötama.

Samal teemal

„Ma olen ka sümptomiteta. Ma ka endast eriti ei hooli. Ma ka arvan, et see koroonasitt minusugusest kõvast vennast küll jagu ei saa. Aga kui kunagi tsikliga käna panin, siis oli ka minusugusel enda meelest kõval vennal vaja arste, kes mu kokku õmbleksid,“ sõnab kirjanik. 

„Ja samamoodi on sul vaja arste, kui sul või su lastel midagi juhtub. Sul on vaja neidsamu haiglakohti, kui su pimesool umbe läheb või sul vähk avastatakse. Ja kui su lähedane jääb haigla ukse taha, sest arste või kohti pole, tunned sa südamest viha, valu ja ebaõiglust, mitte seda, et see on väljamõeldud probleem,“ rõhutab ta.

Henno märgib, et ühel hetkel on kõigil vaja meditsiinitöötajaid, kes oma igapäevatöös tundide viisi neidsamu ebamugavaid maske kannavad. 

„Ja mõtle, siis, kui sul on vaja, peavad aitama meid need arstid, needsamad teadlased, needsamad meditsiinitöötajad, kelle palvete peale maski kanda me lihtsalt massina irvitasime. Siis, kui meil arste vaja on, ei aita kuskil kaubanduskeskuses ülbitsemine, et „Noh, näidake mulle seda koroonat!“ Siis ei aita su seinal debiilsete vandenõuteooriate jagamine. Siis ei aita see, et sa jagasid Jõksi või Madise analüüse, et „Näe, ükski seadus mind maski kandma ei kohusta!“,“ kirjeldab Henno.

„Kõvem, kui mistahes seadus, on su enda südameheadus. Ja seda, mis seal kirjas on, ei saa öelda mitte keegi teine. Mõtle selle peale.“

Kirjanik tõdeb, et võrreldes kõige muuga tapab tõesti koroonaviirus väheseid ning mask on ebamugav ja võib autosse ununeda. Paraku on aga neid viirusekandjaid, kellel puuduvad sümptomid, küllaltki palju ja just nemad võivad enda teadmata viirust levitada.

„Faktid on ka need, et sümptomiteta lähikontaktsed levitavad seda neile, kes on nõrgema immuunsusega. Ka see, et proovid võivad olla positiivsed või negatiivsed, aga need ei näita tegelikku olukorda. Ja ka see, et siis ei saa arstid sinuga tegelemata jätta, kui sa ise ühel hetkel meditsiinisüsteemi koormaks satud mõne oma tervisemurega... Ja fakt on ka see, et see pole seaduse, vaid inimlikkuse küsimus. Ja fakt on see, et oma kevadise karjaimmuunsuse katse teinud Rootsigi otsustas selles tänases laines ikka nende ebamugavate piirangute kasuks,“ seletab Henno.

„Meil ei ole võimalik tätoveerida otsa ette, et „Tere, meditsiinisüsteem, ärge mind ravige, kui mul midagi juhtub, sest ma ei usu teie juttu.“ Seega ma räägin mitte seadustest, millest mul on sügavalt savi, vaid inimlikkusest, mis on ainus asi, millele siin maailmas üldse loota saab,“ rõhutab kirjanik.

„Sa ei pea kuulama meie „tarku“ poliitikašimpanse või interneti vandenõuteoreetikutest kusejoodikuid. Aga toeta meditsiinitöötajaid, kes sind paluvad – sellepärast, et see on neile oluline moraalne toetus. See on hoolimise näitamine. See on sümbol, et oleme võimelised mõtlema teiste peale, kes vajadusel kunagi aitavad ka meid. See on lihtne viis öelda, et oled isikliku mugavuse valmis ohverdama, et olla osa kokkuleppest – pingutame koos,“ räägib Henno.

Henno sõnul pole tema tuhandeses tutvusringkonnas ühtki arsti, ühtki teadlast ega ühtki meditsiinitöötajat, kes ütleks, et koroonaviirus on väljamõeldud probleem. Neid väljamõeldiseks kuulutajaid on palju, aga muudelt elualadelt. 

„Ja ma mõistan ka neid. Me kõik tahame, et majandus lahti oleks, et saaks jälle mööda maailma lennata ja me ei muudaks oma tavapäraseid rütme. Ma tahan ka oma Pahanduse pelmeeniputkat lahti hoida, draamateatrisse Lehman Brothersit vaatama minna, Pärnus spaas käia või Saaremaale autohooldusesse minna. Aga praegu ma tahaks rohkem, et kuigi me tundume surematud, kannaks me neid kuradi ebamugavaid nartse näo ees just sellepärast, et see on toetus neile, kes töötavad eesliinil,“ kutsub kirjanik inimesi üksteist toetama.