"See võib väikse ebamugavustunde hinnaga päästa kellegi elu," ütleb maski kandmise kohta õdede liidu juht Anneli Kannus. Foto: Meeli Küttim
Uudised
26. november 2020, 07:00

ÕDE, KES ELAB SIIRATUD KOPSUDEGA: kellest te olete valmis loobuma maskita käimise nimel? (1)

Anneli Kannus on Eesti Õdede Liidu president, aga ta on ka patsient – talle on siiratud kopsud. Tundmatu viirusega kohtumine võib tähendada talle, aga ka krooniliste haigustega inimestele elust lahkumist.  Mind teeb väga kurvaks, kui inimesed mõtlevad vaid iseendale ja mugavusele," kirjutab Anneli. Õena ta teab, et mask ei tekita haigusi, vaid hoopis kaitseb nende eest.  

Inimesed, kes põhimõtteliselt keelduvad maskide kandmisest - mõelge korraks olukorrale, kus teie ema, laps või abikaasa läbib ravikuuri, mille jooksul tema immuunsus langeb ja tema kaitsmiseks tuleb lähedastel kanda maske. Kas keeldute ka siis?

Mulle on siiratud uued kopsud, mis tähendab, et olen väga vastuvõtlik igasugustele viirustele. Mis ühe jaoks nohu, võib teise jaoks olla algus pikaajalisele haiguse ägenemisele. Siiratutele (st ka mulle) või krooniliste haigustega inimestele võib tundmatu viirus tähendada elust lahkumist.

Enda hoidmiseks olen pidanud maski kandma juba paar aastat, kui liigun avalikes ruumides nagu poes või ka haiglas. Võin omast kogemusest öelda, et maski kandmisega tuleb ja saab harjuda nii, nagu iga asjaga meie elus. Inimesed õpivad elama oma haiguste ja erivajadustega, lähedased kohanevad. Maskist tingitud ebamugavus möödub siis, kui olete valmis sellega harjuma.

Foto: Martin Ahven

Tunne, et pole piisavalt õhku, tekib pigem psühholoogiliselt. Me oleme harjunud, et kui nina on kinni, teeme suu lahti. Kui katame nina ja suu, siis esimene reaktsioon on abitus ja soov takistus eemaldada. Paljud inimesed hakkavad hingama kiiremini või sügavamalt, et seda ebamugavat tunnet kompenseerida. Tegelikult tuleks hingata võimalikult sarnaselt nagu hingatakse ka ilma maskita.

Tervishoiutöötajad kasutavad patsiendi kaitsmiseks pidevalt maske. On vastutustundetu väita, et mask tekitab mingeid raskeid haiguseid. Kui see oleks tõsi, siis oleksid ilmselt kõik operatsiooni-  ja intensiivravi osakondade töötajad juba haiged, sest just nemad kannavad maske pidevalt ja iga päev.

Haiguste tekitamise asemel hoiab mask haiguste levitamise eest – arsti väike nohu võiks haiglas ravil oleva õrna tervisega inimese jaoks saatuslikuks saada, kuid mask vähendab oluliselt võimalust, et viirus patsiendini jõuab.

Mind teeb väga kurvaks, kui inimesed mõtlevad vaid iseendale ja mugavusele. Samuti loen hämminguga, kuidas osa inimestest Covidit ikka veel väljamõeldiseks peavad.

Foto: Martin Ahven

Tervishoiutöötajad näevad igapäevaselt inimeste elude eest võideldes tihti ka juhtumeid, kus lihtsate vahenditega oleks saanud inimese elu päästa – näiteks turvavöö või kiivri abil.

Samas tundus turvavöö meile mõnekümne aasta eest samuti piirav ja ebamugav, täna oleme targemad.  Nii on ka maskikandmisega – see võib väikse ebamugavustunde hinnaga päästa kellegi elu. See võib olla vabalt nii teie enda elu kui ka mõne lähedase elu, sest täna ei ole võimalik ennustada, kuidas täpselt koroonaviirus isegi üldiselt tervetele inimestele mõjub. Mõjud on äärmiselt erinevad ning ka üldiselt terved inimesed on jäänud väga haigeks.

Sõltumata sellest, kas tegemist on soovituse, käsu või reegliga, peame meeles pidama, et mask üksi ei ole imevahend. Pea meeles, et mask aitab meid ainult siis, kui me kasutame seda õigesti, peseme käsi ja hoiame distantsi. Minul on mask kaasas sügisest kevadeni, et seda väljaspool kodu siseruumides alati kasutada.

Mask on oluline nõrgemate kaitsmiseks ja me ei tea kunagi, kes meist selleks nõrgemaks osutub.  Ütleb vanasõnagi – parem karta kui kahetseda.