Peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: Merilin Ulm, Erik Peinar / Riigikogu, Robin Roots, Stanislav Moškov
Eesti uudised
26. november 2020, 12:47

VIDEO | Tanel Kiik: kui koroonaviirusega nakatumine kasvab, on võimalikud laussulgemised, lauskeelamised, lauspiiramised (67)

Neljapäevasel pressikonverentsil kõnelesid peaminister Jüri Ratas, keskkonnaminister Rain Epler, välisminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalminister Tanel Kiik. Valitsuse liikmed panid inimeste südamele, et kui nakatumiste kasv ei pidurdu, võivad Eesti ühiskonda ees oodata laussulgemised. "Kui järgmisel nädalal kasvutrend jätkub, on laual ainult väga halvad ja veel halvemad valikud," tõdes Kiik. 

Peaminister Jüri Ratas tõdes, et koroonaviiruse laialdane ja kiire levik Eestis on murettekitav. "Kõigi eesmärk peab olema kontakte vähendada," sõnas peaminister ning palus tööandjatel võimaldada kodutööd võimalikult palju. Ta sõnas, et kehtestatud piiranguid tuleb järgida, et hoida plaanilist ravi lahti nii palju kui võimalik. 

Lisaks rääkis ta põgusalt väärtusliku põllumajandusmaa säilimisest ja selle kaitsest. "Oleme kaotanud palju väärtuslikku põllumaad elamuehitusele," tõdes Ratas ning avaldas soovi minna põllumajandusmaa säilitamise teed. Ühtlasi kohtub peaminister homme videosilla vahendusel Ukraina peaministriga.

Keskkonnaminister Rain Epleri sõnul on tema esimesed poolteist töönädalat ministeeriumis kulunud tihedale suhtlemisele, et kaardistada valdkonna valupunktid ja olulised teemad ning teha edasisi plaane. 

Välisminister Urmas Reinsalu sõnul kiitis USA esindajatekoda heaks Kolme Mere initsiatiivi, mida tema sõnul võib pidada Eesti diplomaatia suureks võiduks. Esmaspäeval toimub avaüritus teel selle poole, et Eesti saaks Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. 

Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et hoolimata vahepeal kehtestatud piirangutest pole lõppenud liikumine tervisealase kriisi suunas. "Kas see kurss muutub, sõltub meie kõigi valikutest ja otsustest," nentis Kiik ning viitas uuringutele, et inimeste ohutunnetus on tõusnud viimase kuue kuu kõrgeimale tasemele. 

Kiik kutsus üles tõsiselt järele mõtlema, milliste aktsioonidega kaasa minna, millistega mitte. "Igasuguste vandenõude levitamisel, igasuguste rumaluste rääkimisel on kahjuks reaalne mõju inimeste tervisele, reaalne mõju nakatunute osakaalu tõusule, reaalne mõju haiglaravi vajavate inimeste tõusule ja surmadele," manitses Kiik kaaluma, kas igasugust jama on ikka vaja sotsiaalmeedias jagada. 

Sotsiaalminister kinnitas, et arstid ravivad nii palju patsiente, kui neid tuleb, ega kedagi fuajeesse ei jäeta. Ta tuletas siiski meelde, et arstid, kes teevad operatsioone ja vastuvõtte, peavad tegelema ka Covid-19 patsientidega. "Meil ei ole kahekordset terviseressurssi. See tähendab, et koroonapatsientide tõusuga tuleb järk-järgult piirata kõigi muud terviseteenuste kättesaadavust. Täna liigume kursil, kus nädala lõpuks on üle 200 patsiendi haiglaravil. Järgmise nädala lõpuks on see number 300 juures. Jõuludeks on nakatumiste taseme fooni jätkumisel kõige positiivsem prognoos 400 patsienti. Seda on 2,5 korda rohkem kui kevadisel tipphetkel, mil ei pakutud üldse plaanilist ravi," sõnas Kiik.

Ta lisas: "Võime osta isikukaitsevahendeid, teha juurde voodikohti ja osta hingamisaparaate, aga seadmetest ja voodikohtadest jääb üksinda väheseks, kui meil pole tervishoiupersonali, kes ravib. Isegi kui tundub, et viirus pole nii ränk kui kevadel või minu sihtrühma ei puuduta, siis puudutab küll. Isegi kui sa ei saa viirust, võivad mõned tervishoiuteenused jääda kättesaamatuks. Täna tuleb küsida: mida saan teha, et takistada viiruse levikut." 

Reinsalu lisas, et kui jääme samasuguse sotsiaalsete kontaktide hulga juurde päevas nagu paar nädalat tagasi, võime jõulude ajal rääkida tuhandest uuest koroonapositiivsest päevas. "Me jookseme viiruse leviku mõttes ajaga võidu, aga aeg ei tööta meie kasuks, kui meil ei õnnestu nakatumiskordajat alla viia," toonitas välisminister. 

Ta lisas: "Olgugi, et oleme viirusega nakatunute osas teiste Euroopa riikide sabas, oleme alates oktoobri algusest viiruse leviku kiiruselt Euroopas teine riik."

Küsimus: mis on valitsusel järgmisena plaanis, kui aeg töötab meie kahjuks? Mis hetkel on plaanis uued piirangud? Kas on kavas töötada seltskonnaga, kes on maski- ja viiruseeitajad? 

Ratas sõnas: "Kui maski kantakse, tuleb seda kanda ja vahetada korrektselt. See ei aita palju kaasa, kui suu on kaetud, aga nina pole. Tundub, et eestlased on maskikandmise võtnud viimase kümne päevaga väga omaks. Tugev enamik hoiab ühistranspordis ikka maski ees. "

Peaminister ütles, et kõige valusamad piirangud on seotud meditsiinisüsteemiga, sest viiruse leviku jätkudes tuleb hakata plaanilisest ravist ampse võtma. "See ei tööta enam 100%, aga plaanilise ravi hoidmine on väga oluline," tõdes Ratas. Ta nentis, et uusi piiranguid laual pole ning arutatakse hoopis meetmeid, mis on seotud sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga, kuhu riik läheb appi. 

Kiik lisas, et piirangute kasust saab teada alles hiljem. "Äärmiselt oluline on, et kui nädala pärast koguneme ja kasvutrend on jätkunud, on laual ainult väga halvad ja veel halvemad valikud ehk osade ühiskondade laussulgemised, lauskeelamised, lauspiiramised ehk asjad, millest oleme kogu aeg üritanud ja soovinud vältida. Selles osas oleme seni olnud Euroopas väga liberaalsed," rääkis sotsiaalminister ning lisas, et järgmised kaks nädalad näitavad, kas täidame reegleid ja hoiame distantse. "Väga loodan, et nädala pärast ei jõua sinna paika, kus valitsus peab vastu võtma väga karme otsuseid," sõnas Kiik. 

Küsimus: mis oleks valitsuse sõnum inimestele, kes kavatsevad reedel minna maskivastasele meeleavaldusele?

Ratas tõdes, et tegu on tõsise küsimusega. Tema sõnul on piirangud väliste ürituste korraldamisele, aga teisalt on Eesti demokraatlik riik, kus inimesed saavad oma meelt avaldada. "Meie sõnum on väga konkreetne: viirus levib laialdaselt ja väga kiirelt ning sellisel massikogunemisel on suur tõenäosus nakatuda. Kui inimesed sinna lähevad, peavad nad sellega arvestama," ütles Ratas. 

Peaminister lisas, et valitsuse otsus oli teha mask või selle puudumisel katta siseruumides nina ja suu tekstiili või salliga, et takistada viirust. "See pole moe pärast. See on tehtud sellepärast, et saaksime tõesti jõulude ajal olla koos oma lähedastega, et saaksime 11. jaanuril öelda, et gümnaasiumid taasavavad uksed," ütles Ratas. 

Kiik on teadlik, et sotsiaalmeedias jagatakse üleskutset minna maskivastasele üritusele. "Sõna on vaba, ka rumalaid üleskutseid võib levitada," märkis ta ning loetles erinevaid stsenaariume. "Lähen sinna üritusele, protesteerin, heal juhul tulen koju tagasi tervena või halvemal tulen koroonaviirusega. Kui ma ei lähe sinna üritusele, jään koju, täidan reegleid, siis on ainult üks stsenaarium – ei nakatu. Sellist varianti, et lähen sinna üritusele ja midagi head juhtub – midagi läheb Eesti ühiskonnas paremaks, viirus hakkab kaduma või muutun ise tervemaks – sellist varianti isegi ei ole." 

Tema sõnul näitab küll üritusele mineja oma meelsust, aga võtab riski nakatuda ja nakatada teisi ning annab panuse meetmete karmistamisse ja koroona teise laine pikendamisse. "Teine variant on anda panus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. „Ei ole positiivseid stsenaariumeid sellel üritusel osalemisel." 

Ratas lisas, et koroonaviiruse tõttu on jätnud oma elu 99 inimest. "Seda on 99 inimest liiga palju," tõdes ta. Ta lisas, et nii mõnedki inimesed peavad jätma elu sellepärast, et nakatusid kodus. 

"Küsimus ei ole selles, et noored inimesed saavad selle viiruse põdemisega üsna hästi hakkama. Küsimus on selles, et kohtume õhtul kodus oma vanematega, laupäeval-pühapäeval vanavanematega. Võib-olla need noored inimesed on asümptomaatilised, võib-olla nad ei tunnegi, et midagi on valesti. Neid juhtumeid on Eesti ühiskonnas on liiga palju."