EESTI PROFESSOR SOOVITAB: kasutage kõiki võimalikke vahendeid viiruse leviku takistamiseks! (1)

Palumaa sõnul tuleks julgemalt kasutada ka looduse poolt antud võimalusi viiruste ja bakterite vastu võitlemiseks.  

Mida arvate metallide antibakteriaalsete omaduste kasutamisest viiruste ja bakterite vastu?

Mina ütleks, et see on mõttekas. Näiteks sellesama koroonaviiruse puhul, mis praegu  ühiskonnas levib, oleks vaja igasuguste vahenditega vähendada viirusosakeste kontsentratsiooni keskkonnas.

Muidugi peame arvestama, et põhiliselt toimub nakatumine õhu kaudu ning pinnalt organismi lihtne sattuda ei ole, aga üldse mitte võimatu.

Inimene peab paratamatult esemeid puudutama. Ka kätepesu on oluliselt intensiivistunud ja selle mõte ongi vähendada bakterite ja viiruseosakeste hulka kätel, et vältida kontakte näopiirkonnaga. Inimene paratamatult hõõrub silmi, sügab nina või puudutab nägu sellelele mõtlemata.

Igal juhul on mõttekas vähendada viirusekoormust keskkonnas, et vähendada nakatumise tõenäosust. Me ei pea leiutama jalgratast, vaid kõige mõistlikum on kasutada ära proovitud ja soodsaid lahendusi, millest kõige odavamaks on näiteks pindade vasega katmine. Ka hõbedal on vasega sarnased antibakteriaalsed omadused, kuid hõbedaga katmine ei ole niivõrd mõistlik, sest arvestada tuleb ka metalli hinda. Vasega katmine on ohutu, odav ja tehnoloogiliselt üsna lihtne.

On juba tehtud ka katseid Covid-19 haigustekitajatega, kust tulevad välja väga olulised, mitmekümnekordsed erinevused viiruse hävinemise ajas vasepinnal võrreldes näiteks roostevaba terase, plastiku, klaasi ning teiste materjalidega. 

Teine teema on pindade katmine metallide nanoosakestega, millel on samuti antibakteriaalsed ja viirustevastased omadused. Mina ei toetaks nende osakeste kasutamist inimkeskkonnas, sest lisaks keskkonnareostusele võivad nad olla ka toksilised. Nimelt – rakud omastavad sellises mõõdus osakesi ning neid püütakse rakkude sees lagundada, mis aga ei õnnestu. Metallide nanoosakesi on nimetatud ka rakkude Trooja hobusteks, kuna nendest võib tulla üllatusi nii lühemas kui ka kaugemas perspektiivis. Tänapäeval on laiemalt tuntud asbestitolmu ehk raua nano- ja mikroosakeste kahjustav toime, mis võib avalduda alles aastakümnete pärast näiteks kopsuvähi vormis.

Kas antibakteriaalsete metallide puudutamine on ohutu?

Metallide puudutamine on täiesti loomulik nähtus ja mingit hirmu tunda ei tasu. Nahk on organismile hea kaitsev kude ja läbi epiteelkoe ei pääse ka metallid naljalt rakkudesse. Muidugi on inimesi, kes on teatud metallide suhtes allergilised ja peavad olema ettevaatlikumad. Kõige levinum on nikliallergia, mida esineb naistel umbes 15% ja meestel ligi 3%. Vaseallergiat esineb aga väga vähe ja pealegi ei avaldu see pärast mõnekordset põgusat ukselingi või käepideme katsumist.

Metallide, nt vase ja hõbeda puhastavaid omadusi teati ja kasutati juba aastatuhandeid tagasi. Näiteks pandi Vana-Roomas hõbedast esemeid, kas või münt joogiveeanumasse ja sellest piisas, et hoida ära bakterite paljunemist.

Teie uurimisrühm tegeleb Tallinna Tehnikaülikoolis biometallide uurimisega. Milliseid metalle ja kui palju inimese organism sisaldab?

Inimese organism on tekkinud väga pika aja jooksul, arenedes mikroorganismidest ülikeeruka organismini. Elu on tekkinud keskkonnas, kust rakud saavad kaasa elemente, mis selles keskkonnas olemas on. Nende hulgas on ka metallilised mikroelemendid, sh raud, tsink, vask ja mangaan. Näiteks 70kilogrammises organismis on ligi 5 grammi rauda, paar grammi tsinki ja 0,1 grammi vaske. Need on olulised mikroelemendid, milleta ükski rakk funktsioneerida ei saa.

Selge see, et rakku jõuavad väiksemas koguses ka teised metallilised elemendid, mis võivad olla samuti teatud rakkudele vajalikud, nt kroom, vanaadium, molübdeen jt. Üldjuhul aga neid metallilisi elemente, mida organism vajab, püüab ta rakkudesse transportida ja kasutada vastavalt vajadusele. Metalliioone, mida organism ei vaja või mis on toksilised, püüavad rakud vältida ja luua mehhanismid nende transpordiks rakust välja.

Millised on kõige olulisemad metallilised elemendid inimese jaoks?

Organismile kõige tähtsamad mikroelemendid on vask ja raud ning nende oluliseks funktsiooniks on hapniku transport kudedesse ja hapnikul baseeruv bioloogilise energia tootmine.

Täpsemalt kannavad vase ja rauaioonid molekulaarsele hapnikule üle neli elektroni, mille käigus liituvad ka prootonid ja tekib vesi – see on ülioluline reaktsioon, millel põhinebki aeroobne energiatootmine, mis on aluseks elusorganismi funktsioneerimisele. Seda reaktsiooni me ei ise märka, aga hapnikupuudusest saame üsna kiiresti aru.

Kust inimese organism vajalikke metalle saab?

Kõike, millest inimene koosneb ja mida ta vajab, saab üldjuhul toiduga. Toidus sisalduvad peamised inimorganismile vajalikud elemendid ja organismil on välja arenenud üpris keerukas süsteem nende omastamiseks toidust.

Jagasite kevadel nippe, kuidas koroonaviiruse nakatumise eest hoiduda. Mida soovitate praegu?

Minu üheks soovituseks kevadel oli kasutada kõiki võimalusi, et vähendada tundmatu ja väga ohtliku viiruse koormust organismile. Siin tulevad mängu kõiksugused kaitsevahendid – pindade desinfitseerimine, käte pesemine ja kaitsemaskide kandmine. Isegi kui kasutatakse käepäraseid kaitsemaske või kui neid alati õigesti ei kasutata ja kaetakse näiteks ainult suu ära, siis saame ikkagi laiemal kasutamisel vähendada viiruseosakesi, mis levivad ja nakatavad meid. 

Tänaseks teame paremini Covid-19 haigestumise riskifaktoreid. Näiteks vanus ja kaasuvad haigused, aga ka ülekaalulisus, mis koormab südame- ja veresoonkonna tööd.

Kindlasti peavad ennast eriti hoidma just need, kes kuuluvad riskirühmadesse, aga peamine soovitus on kõigile ka hetkel sarnane kevadisele soovitusele: käituda mõistlikult ja kasutada kõiki võimalikke vahendeid viiruse leviku takistamiseks ning nakatusohu alandamiseks.