Antikehade uuringu järgi põdes esimese laine ajal koroonaviirust Saaremaal ja Tallinnas Õismäel oluliselt rohkem inimesi, kui riiklikus statistikas kirjas, vahendas „Aktuaalne kaamera“.
„Tallinnas Järveotsa perearstikeskuse nimistu patsientide osas oli koroonaviirusega kokku puutunud 1,5 protsenti uuritavaid. See tähedab seda, et kolm inimest 200st olid koroonaviirusega kokku puutunud. Saaremaal oli kokkupuutunute hulk umbes neli korda kõrgem ehk 6,3 protsenti,“ ütles Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Piia Jõgi.
Kordusuuring näitas aga, et kaheksas Eesti maakonnas viiruse varjatud levik puudus.
Teises uuringus selgus, et viirus põhjustab mõnedele haigestunud inimestele vaevusi veel pool aastat pärast põdemist. Seda olenemata, kas viirust põeti kergelt või rängalt.
„Üks näide on lõhna- ja maitsemeele tundlikkuse häire. On selge, et see elukvaliteeti häirib tegelikult ju oluliselt,“ nentis Tartu Ülikooli kliinikumi arst-õppejõud Anne Kallaste.
Viirust põdenud inimeste rahvastikuuuringu andmetel on Eestis viirusega nakatunud 10 000 inimest. Neist 80 protsenti põevad viirust kergelt, 18 protsenti vajavad haiglaravi ja viis protsenti intensiivravi.
„Nakatumine on võrdne vanuseti ja sooti. Ehk siis see on selline väga demokraatlik viirus. Aga probleemid hakkavad tekkima sealt, et tundub niimoodi, et meestel kulgeb see haigus raskemini,“ märkis Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla.
Selgus, et pea kõigil viirust põdenutel on antikehad olemas ka kuuendal kuul pärast tervekssaamist.
„Samas ei tea me, mis tasemel kaitse olemas on. Seda olen ma ka kõigile haigetele rõhutanud, et korduvnakatumine võib olla võimalik. Neid meetmeid, mida soovitatakse kõigil, tuleb ka neil kasutada. Et see ei tähenda, et ühe korra haigust põdenud oleks kindlasti ka kaitstud,“ seletas Kallaste.
Kommentaarid