Hea nõu

D-VITAMIIN ON ASENDAMATU: aga kui palju peaks seda võtma, et sellest kasu oleks? (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 1. detsember 2020 06:00
Foto: Vida Press
Eesti kliima ja vähese päikesepaiste tõttu on oluline võtta aasta ringi D-vitamiini ning kogust talvisel ajal suurendada.  D-vitamiini vajadus pole igaühel sama, vaid sõltub sellest, milline on D-vitamiini tase inimese veres.

Benu farmatseudi Triin Hirvlaane sõnul erineb vajadus näiteks eakatel, beebidel, aktiivselt spordiga tegelevatel inimestel või mõnda haigust põdevatel inimestel.
„D-vitamiin on tegelikult hormoon, mis on oluline kaltsiumi ainevahetuses ehk eelkõige luude ja hammaste arengus. Tavaliselt saab meie keha seda päikesepaistelistel ilmadel piisavalt, kuid kui inimesed kevad- ja suvekuudel päikese käes ei viibi, siis võib D-vitamiini võtta ka terve aasta jooksul. Näiteks kui kasutatakse püsivalt ravimeid, mis tekitavad valgustundlikkust või esineb haigusi, mille puhul ei soovitata viibida päikesevalguse käes,” selgitab Hirvlaan.

Kui D-vitamiini võetakse profülaktikaks, siis võib farmatseudi sõnul valida 1–12 aasta vanustele lastele preparaadi, kus on 10–20 μg ehk 400–800 IU koguses D-vitamiini.

Samal teemal

Alates 12. eluaastast sobib lastele ja täiskasvanutele kogusena 15–20 μg  ehk 600–800 IU. Eakad ehk üle 70 aastasedt võiksid manustada farmatseudi soovitusel vähemalt 20 μg või mõne soovituse järgi ka 30–50 μg ehk 1200–2000 IU D-vitamiini päevas, sest neil on suurenenud risk osteoporoosi tekkeks. 
Farmatseut lisab, et D-vitamiini soovituslik seerumitase on täiskasvanutel ja lastel erinev.

Missugune on hea tase?

„D-vitamiini soovituslik seerumitase täiskasvanutel on üle 75 nmol/l, ideaalne oleks näiteks 90–100 nmol/l. Lastel piisab, kui D-vitamiini seerumitase on üle 50 nmol/l. Kui aga tase jääb alla 50 nmol/l, on juba tegemist D-vitamiini vähesusega ning kui vastav number on alla 25 nmol/l, siis koguni vaegusega,” kirjeldab Hirvlaan. Lastel ja beebidel määrab vitamiini vähesuse ja vaeguse puhul vajaliku D-vitamiini annuse perearst või lastearst.

Foto: Daisy Lappard

Kuidas teada saada, et D-vitamiini on kehas piisavalt?

Kindlasti ei tasu farmatseudi sõnul lähtuda D-vitamiini manustamisel põhimõttest, et mida rohkem, seda parem – liigse tarbimise korral võivad tekkida kõrvaltoimed või tervisehädad.

Et selgitada välja oma kehale vajalik D-vitamiini kogus, tuleks kontrollida seda mõõta näiteks apteegis, mida saab Hirvlaane sõnul teha juba alates 8. eluaastast. „Beebidel ja väikelastel laseb perearst või lastearst teha D-vitamiini taseme teadasaamiseks üldjuhul vereanalüüsi,” lisab farmatseut.
Kui mõõtmine on tehtud, tuleks vastavalt tulemustele alustada või jätkata D-vitamiini võtmist.

„Eri vanusegruppidel on erinevad päevased ohutud koguannused, millest tuleb kindlasti kinni pidada, sest liigne D-vitamiin võib mõjuda toksiliselt.”

Foto: Tiina Kõrtsini

Imikud vajavad D-vitamiini alates esimestest elupäevadest

Hirvlaan selgitab, et kuna rinnapiim ei sisalda D-vitamiini piisavalt, et tagada beebidel vajalikku kaltsiumi ainevahetust, peavad Euroopa lastearstid rinnapiimatoidul imikuid vitamiinivaeguse riskirühmaks. 
„Kuna beebide areng ja kasv on eriti esimesel kolmel elukuul väga kiire, on luude ja hammaste arenguks ülioluline saada piisavas koguses D-vitamiini.

Tundliku naha tõttu ei tohi beebisid otsese päikesekiirguse käes hoida, mistõttu ei saa nad vajalikku vitamiinikogust ka päikeselisel suvel,” selgitab farmatseut.  Seega tuleb vastsündinutele alates 4–5 elupäevast anda 10 μg ehk 400 IU D-vitamiini päevas juurde.
„Imikutele ja väikelastele sobib D-vitamiin tilkadena või spreina. Tihti küsitakse apteegist, kas D-vitamiini preparaadid võivad tekitada beebile kõhuhädasid, näiteks kõhugaase,” toob Hirvlaan välja ja selgitab, et on olemas ka D-vitamiini tilgad, kus on lisaks ka piimhappebakterid.

Foto: Pixabay

„Vajadusel võib imikule juurde anda simetikooni sisaldavaid tilkasid, mis lagundavad seedetraktis gaasimulle.”
Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, siis on ka beebidele mõeldud D-vitamiini preparaadid on õli baasil. „Need sisaldavad oliivi-, kookose-, päevalille- või mustköömne õli. Tulebki katsetada, milline preparaat individuaalselt sobib,” soovitab ta.
Kui imikut toidetakse piimaseguga, siis küsitakse apteegis sageli ka selle kohta, et äkki saab laps liiga palju D-vitamiini. „See on õigustatud küsimus,” tõdeb Hirvlaan. „Imikute ja väikelaste piimasegud on rikastatud D-vitamiiniga. Samas on Euroopa Liidus paika pandud, kui palju D-vitamiini võib piimapulber maksimaalselt sisaldada, mis omakorda oleneb mitmest tegurist, nagu lapse vanus, kogus, mida laps saab päevas jne.” 
Ta soovitab vaadata üle piimapulbri pakendilt, kui palju D-vitamiini sisaldub 100 ml piimasegus.

1–12 aastat 10–20 μg ehk 400–800 IU

12–18 aastat 15–20 μg ehk 600–800 IU

18–70 aastat 15–20 μg ehk 600–800 IU

Eakad (ehk vanemad kui 70 aastat) 20 μg või 30–50 μg ehk 1200–2000 IU