Foto: Reuters/Scanpix
Uudised
30. november 2020, 17:35

LOOTUSKIIR PAISTAB: koroonavaktsiini tootja taotleb Euroopa Ravimiametilt müügiluba (2)

Biotehnoloogiaettevõte Moderna saatis esmaspäeval välja pressiteate, milles kinnitab, et nende Covid-19 vaktsiinikandidaadi 3. faasi uuringu esmase efektiivsuse analüüsi tulemused on positiivsed. Moderna kavatseb täna esitada USA toidu- ja ravimiametile (FDA) vaktsiini erakorralise kasutamise loa taotluse. Täna plaanib Moderna ka Euroopa Ravimiametilt (EMA) tingimuslikku müügiluba taotleda.

Esmane efektiivsuse analüüs hõlmas 30 000 osalejat, kellest 196 jäid uurimisperioodil haigeks, neist 30 raskekujuliselt. Vaktsiini efektiivsus oli 94,1%, kusjuures efektiivsus raskekujulise Covid-19 vastu oli 100%. Kõik 30 uurimisalust, kes nakatusid ning viiruse raskelt läbi põdesid, kuulusid platseebot saanud osalejate hulka.

FDA lubas juba, et edastab oma otsuse Modernale 17. detsembril. Tingimuslik müügiluba Euroopas tähendab lihtsalt öeldes, et ravim või vaktsiin on tavapärasest veelgi hoolsama järelvalve all ning loa saajalt oodatakse lähiajal veel andmeid.

Teadlased täheldasid, et vaktsiini efektiivsus oli vanuse, rassi ja etnilise kuuluvuse ning soolise demograafia poolest ühtlane. Kõik vaktsiinitootjad näivad koroonavaktsiinist rääkides rõhutavat seda, et otsivad valimisse võimalikult mitmekesist rahvast. Ameerika katsealuste seas on mustanahalised ja latiino päritolu inimesed traditsiooniliselt üpris alaesindatud. Seda nii nende isiklikust vastumeelsusest kõiksugu teadusuuringutes osalemise suhtes (mida võib osaliselt seletada minevikuga, mil neid uuringutes ilma nende täieliku nõusolekuta ära kasutati) kui ka ajalooliselt väiksemast huvist neid kaitsta.

Pulmonoloog Njira Lugogo selgitab Johnson&Johnsoni kodulehel (ka see firma valmistab oma vaktsiini), et kahjuks ei saa kõik katsetel osalejad vaktsiinisüsti. Selle efektiivsuse toimimiseks on paraku vajalik, et pooltele osalejatele manustataks platseebot. Sellega peab vabatahtlik teaduse nimel leppima. Et kõik oleks võimalikult aus ning ei tekiks mingit äramoosimisvõimalust, ei tea süstla sisu tihti ka seda manustav arst. Lisaks on vajalik suur hulk osalejaid, sest kõik ju mõistagi haigeks ei jää. Lugogo räägib, et niipea kui ametivõimud vaktsiini laialdase kasutuselevõtu heaks kiidavad, võib tootja kõigile osalejatele teada anda, mida neile süstiti ning platseebot saanud katsealused samuti ära vaktsineerida.

Moderna vaktsiin mRNA-1273 on üldiselt hästi talutav, tänaseks ei ole tõsiseid kõrvalmõjusid tuvastatud. Ka teised tootjad leiavad, et vaktsiini lisanähud, kui need üldse tekivad, on harvad ning lühiajalised: peavalu, palavik, väsimustunne, valu süstimiskohas. Ajakiri Science kirjutab, et kuigi põhimõtteliselt on koroonavaktsiinid sama koostisega, leidis vaheanalüüsi teinud sõltumatu uurimisnõukogu, et Moderna vaktsiini kõrvalmõjud esinesid võrreldes Pfizer/BioNTechi omaga rohkemal hulgal osalejatel (9,8% vs 3,8% tundis väsimust. 4,5% vs 2% peavalu). Ajakiri rõhutab samas, et kuigi tootjad peavad kõrvalmõjude osas avameelsed olema, ei tohiks need kedagi vaktsineerimast heidutada. Kõrvalmõjud, ka tajutavalt ebameeldivad, on ajutised, kuid Covid-19 võib olla saatuslik ning lõplik.