Uudised

VÄSIMUS, ÜLEKAAL, VILETS POTENTS? Uroloog soovitab elumuutusi, mis on kasulikud igas eas meestele 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 30. mai 2021 17:00
Füüsiline aktiivsus viib mõtted mujale, annab võimaluse unustada probleemid ja on kasulik ka.Foto: Vida Press
Meeste hea tervise võti on kehaline aktiivsus ja kahjulike harjumuste muutmine, kinnitab Ida-Tallinna Keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja ja Eesti Uroloogide Seltsi president Martin Kivi. 

Eesti meestest suitsetab üle veerandi, veerand on ülekaalulised, kolmandik tarvitab liiga palju alkoholi. Enamik terviseprobleeme saab alguse alkoholist ja suitsetamisest. „Mingil eluetapil tuleb teadvustada, et see ei ole see, milleks elu on antud," ütles dr Kivi.  „Elu on kingitus, sa raiskad seda nii kaua, kui sa oled terve. Ükskord kui oled haige, siis tagasiteed enam ei ole."

Millega tegeleb uroloog ja millega meestearst, millal peaks kummagi juurde pöörduma?

Lihtsustatult öeldes on uroloogia kirurgiline eriala, mis tegeleb kuse- ja suguelundite kaasasündinud ja omandatud haigustega, kaasa arvatud vähkkasvajatega. Androloogid ehk meestearstid tegelevad eesnäärmepõletike, hormonaalse düsbalansi ning välissuguelundite haigustega, mingil määral ka androloogilise kirurgiaga. Nemad tegelevad konkreetsemalt meeste tervise ja nõustamisega, töö põhisisuks on diagnostika ja ravi, uroloogia on rohkem kirurgiline eriala.

Kumma arsti juurde peaks mees minema, aitab otsustada perearst, vastus sõltub kaebustest ja patsiendi vanusest.

"Tahan innustada inimesi, et nad mõtleksid ükskõik millisele füüsilisele aktiivsusele," ütleb ITK uroloog Martin Kivi.Foto: Erakogu

Kuidas tõlgendate ütlust, et eesnääre on mehe teine süda?

See on kunagi formuleeritud sõnum ja kindlasti on see mehe jaoks väga oluline organ – see on reproduktiiv- ja kusemissüsteemi oluline osa. Kui seal on midagi valesti, siis on elukvaliteet oluliselt häiritud. See on ilus väljend, aga päris südameks ma seda ei nimetaks. Saab elada ka ilma eesnäärmeta, küsimus on elukvaliteedis.

Euroopas avastatakse igal aastal üle 400 000 ja Eestis üle 1000 uue eesnäärmevähi juhu, kas see trend on tõusev või kahanev?

Riigiti on olukord erinev ja riikidevahelised erinevused on suured. Aasias on eesnäärmevähki vähe, Ameerikas ja Põhja-Euroopas palju. Eestis püsib haigestumus kõrgena, aga ei kasva.

Vaatamata kõrgele haigestumusele on Eestis u 75% juhtudel tegemist lokaalse eesnäärmevähiga, millest kuni 50% ei vaja agressiivset ravi, vaid jälgimist. Positiivne uudis on see, et elulemus on paranenud.

Foto: Pixabay

Kuidas on eesnäärmevähi ravi muutunud?

Kirurgias on kasutusel paremad aparaadid ja seadmed. Miniinvasiivne laparoskoopiline eesnäärmekirurgia on väga levinud, kasutatakse 3D-HD-visualiseerimist, kudede eristus on väga hea, suurendamise tulemusena saame veelgi paremini käsitleda kudesid, teha täpsemat tööd ja säilitada struktuure, mis tagavad elukvaliteeti. Kiiritusravi on tipptehnoloogiline, selle planeerimine ja läbiviimine minimeerib ümbritsevate kudede kahjustust ja tüsistusi.

Tehnoloogia areneb, kõik ravivõimalused on olemas. Süsteemravi võimalused on oluliselt paranenud. Kasutusse on tulnud uued ravirühmad. Ka haigusest arusaamine areneb – kui ma 15 aastat tagasi alustasin, siis kõik selle diagnoosiga patsiendid said kohe hormoonravi. Leviku-uuring oli piiratud, sest seadmete lahutusvõime oli piiratud ja oli keeruline täpselt määrata, kui kaugele on haigus inimesel levinud.

Kas endiselt teevad muret eakamad mehed, kes kannatavad haiguse käes ja ei jõua õigel ajal arsti juurde?

Meid on kasvatatud olema tugevad mehed, kes ei nuta. See tekitab sisemist hoiakut, et ei pea kohe arsti juurde minema, tuleb kannatada. Võib-olla see ongi põhjus, miks mehed jõuavad hiljem. Kui naistel on terviseprobleem, siis vaadatakse internetti ja räägitakse sõbrannadega. Kui mees kohe ei leia vastust, siis loobutakse ja otsustatakse oodata, et ehk läheb häda ise üle.

Naised siis suunavad mehi arsti juurde?

Ma arvan, et mehed, kellel on abikaasa olemas, on õnnelikud. Statistiliselt on seda uuritud ja selgus, et eesnäärmevähiga meestel, kes on abielus, on suremus eesnäärmevähki 30% madalam – nad jõuavad varem arsti juurde ja saavad õigel ajal ravi. Sotsiaalne suhtlus ja psühholoogiline tugi on tähtis. Eesnäärmevähiga patsientidel on suitsiidide arv kõige kõrgem.

Foto: Pixabay

Seda enam oleks vaja jõuda arsti juurde. Kas oleks abi, kui mehed käiksid kord aastas meestearsti vastuvõtul nagu naised naistearstil?

Mingil määral muidugi, aga patsientide arv on praegugi suur, ilmselt ei peaks süsteem vastu. Meditsiin on üles ehitatud kaebuste põhiselt, teatud haiguste puhul baseerub sõeluuringutel. Mõttekas on teha PSA-uuring 50aastaselt ja kui selle tulemus on normist kõrgem, siis on mõtet teha edasisi uuringuid. Aga igal aastal ei ole mõtet seda teha, kui ei ole selget riski.

Kas lahendus võiks olla sõeluuring teatud vanuses meestele?

Eesnäärmevähki diagnoositakse palju ja see on probleem number üks, kuid kõiki patsiente ei ole vaja ravida. Kliiniliste andmete alusel ei ole enne eesnäärme biopsiat võimalik eristada patsiente, kes vajavad tulevikus kindlasti radikaalset ravi. Põhiline probleem ongi täna see, kuidas neid patsiente tuvastada, kes kindlasti vajavad ravi, ja minimeerida biopsiate arvu.

Kuidas suhtute kodustesse PSA-testidesse?

Mina isiklikult ei poolda, see on pigem äri. Kes seda näitu kommenteerib patsiendile? Näiteks, kui tehakse test pärast vahekorda, kui PSA-näit ongi kõrge, siis kes võtab vastutuse inimeses ärevuse tekitamise eest – inimene arvab, et tal on vähk.

Kuidas panustab inimese tervisesse firma, kes müüb testi? Ravijuhend näeb ette, et enne PSA-testi peab haige olema konsulteeritud. Testi ostavad ka noored mehed, 25–26aastased ja saavadki kõrge PSA-näidu. Ma ei soovita kodust PSA-testi.

Millest üldse alustada, näiteks 45aastasel mehel, et kontrollida oma tervist eesnäärmevähi suhtes?

Perearsti juures võiks teha PSA-analüüsi ja kui see on normi piires, siis võiks järgmine kord testi teha mitte varem kui viie aasta pärast. Kui näit on tõusnud, siis on mõttekas teha kordusanalüüs mõne aja pärast. Kui näit on normist oluliselt kõrgem, siis saadetakse mees uroloogi juurde, kes teeb edasised uuringud. PSA-testi peaks tegema hiljemalt 50aastaselt, varem võiksid teha need mehed, kelle suguvõsas on eesnäärmevähki esinenud.

Haigusspetsiifilisi kaebuseid ei ole – häired urineerimisel, veri spermas ei ole ainult eesnäärmevähi tunnused, need võivad viidata ka eesnäärme suurenemisele või põletikule.

Kaebused hirmutavad ja nendega käiakse meie juures üsna sageli, aga see ei ole iseloomulik ainult sellele haigusele. Palju on ka asümptomaatilisi mehi, kellel ei ole ühtegi kaebust, aga PSA-testi tehes selgub, et näit on kõrge – ka selliseid mehi näeme oma praktikas.

Ei ole olemas ideaalset soovitust, et jälgige seda ja seda ning kui see sümptom tekib, siis tulge arsti juurde. Saab öelda vaid, et eesnäärmevähi peamine riskitegur on vanus.

Foto: Pixabay

Mehe tervis on ju laiem kui vaid eesnääre. Kuidas saaks mees oma tervist hoida?

Tahan innustada inimesi, et nad mõtleksid ükskõik millisele füüsilisele aktiivsusele. See on kaasaegse sootsiumi probleem – palju informatsiooni, mille töötlemiseks läheb palju aega, mis tähendab pikalt arvuti taga istumist. Elu on väljas – päike paistab, tuul puhub, lähedased inimesed toimetavad –, aga sina oled virtuaalmaailmas. Sa panustad sinna, oled õhtul väsinud ja silmad valutavad. See tsükkel kordub ja kordub, ükskord oled vana ja rohkem ei jõua.

Mingil hetkel tuleb püsti tõusta, teha esimene samm ja teha midagi füüsilist. Füüsiline aktiivsus viib mõtted mujale, annab võimaluse unustada probleemid ja on kasulik ka. Harrastussporti tehes suhtled inimestega, kes ei ole sinu igapäevases suhtlusringkonnas, saad uut emotsiooni, mida pere ja sõpradega jagada. Tervis on parem, potents on parem, kaal langeb – kasu on igal juhul.

Foto: Pixabay

Alati on muidugi ka tore, kui on inimene, kes võtab käest kinni ja ütleb: „Tule, lähme teeme jalutuskäigu.“ See tundub lihtne, aga see on nii raske. Kui mehed on noored, siis nad on väga aktiivsed ja toimekad. Kui ollakse 50, siis tuleb laiskus peale, aga füüsilist aktiivsust on vaja.

Vaja on ka kahjulikke harjumusi muuta – Eesti meestest suitsetab üle veerandi, veerand on ülekaalulised, kolmandik tarvitab liiga palju alkoholi. Enamik terviseprobleeme saab alguse alkoholist ja suitsetamisest. Mingil eluetapil tuleb teadvustada, et see ei ole see, milleks elu on antud. Elu on kingitus, sa raiskad seda nii kaua, kui sa oled terve. Sulle tundub, et see ei lõpe kunagi. Ükskord kui oled haige, siis tagasiteed enam ei ole.

Samal teemal

28.04.2021
PISSIHÄDA EI LASE MAGADA? Põieõde: kaks-kolm korda öösel tualetis käia on liig mis liig
10.04.2021
PÜSTI VÕI ISTUDES? Uroloog ütleb meestele, kuidas on tervislikum pissida
02.04.2021
PÜHAD AJAVAD RIIDU: kuidas tülitseda nii, et see ei lõpeks lahutusega?
11.03.2021
JÄLLE TILGAD PÜKSIS! Põieõde: kui põis ei pea, siis ainult tablett imet ei tee