Uudised

OHT VARITSEB PEA KÕIKJAL! Koroonaviirusega nakatumine on kasvanud paari nädalaga kolm korda (47)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 8. detsember 2020 11:39
Nakatunute hulk kasvab kiiresti ja viirusega võib kokku puutuda pea kõikjal.Foto: Vida Press
Tartu Ülikooli juhitavast koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgus, et nakkusohtlike täiskasvanud elanike arv Eestis on võrreldes novembri keskpaigaga kasvanud vähemalt kolm korda. Seejuures on inimesed asunud varasemast hoolsamini järgima valitsuse kehtestatud piiranguid, kandes maski ja hoidudes silmast silma kohtumistest.

26. novembrist 6. detsembrini toimunud uuringuetapi vältel testiti 2380 täiskasvanud inimest, kellest 30 andsid positiivse proovi. Neist pooltel olid haigustunnused, pooltel aga mitte. Seejuures pidasid mitmed kergete haigusnähtudega inimesed end kuni positiivse proovi andmiseni terveks. Teadlaste hinnangul on Eesti täiskasvanud elanikkonnas nakkuskandjaid 1,3% ehk umbes 14 000.

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võib öelda, et viiruse levik on epideemiline. „See tähendab, et nakatunute hulk kasvab kiiresti ja viirusega võib kokku puutuda pea kõikjal. Seepärast on väga oluline kanda maski, hoida turvalist vahemaad mistahes rahvarohketes kohtades, püsida ka kergemate haigustunnustega kodus ja võtta testimiseks ühendust perearstiga,“ selgitas Kalda.

"Hoidumine väiksemate rühmade kokkusaamistest võib olla veel üks oluline samm, mida igaüks saaks viiruse leviku pidurdamiseks ette võtta,“ ütles peremeditsiini professor Ruth Kalda. Foto: Erakogu

Piirangutest peetakse valdavalt kinni

Samal teemal

Uuringus analüüsiti ka inimeste käitumise muutust. Tulemustest selgub, et erinevalt suvest ja varasügisest on kõik rahvastikurühmad muutnud oma käitumist ettevaatlikumaks ning võtnud kaitsemeetmed hoolsamalt kasutusele. Neid, kes ei tee haiguse vältimiseks enda sõnul mitte midagi, on nüüdseks sama vähe kui kevadel ehk umbes paar-kolm protsenti elanikkonnast.

Kui kevadise viiruselaine ajal kandsid maski valdavalt keskealised ja vanemad inimesed, siis nüüd teeb seda ühtviisi ligi 90% kõigist vastanutest. Võrreldes novembri keskel toimunud uuringuetapiga on järsult kasvanud ka turvalise vahemaa hoidjate osakaal.

Siiski tuleb tõdeda, et suurtest rahvakogunemistest küll hoidutakse, kuid kuni 20 inimesega üritustel osalemises pole muutust toimunud. Kõige enam on sellistes rühmades läbikäimine levinud just nooremate täiskasvanute seas. Kodus püsimine kasvab, aga ennekõike püüavad seda teha vanemaealised. „Näeme, et hoidumine sellistest väiksemate rühmade kokkusaamistest võib olla veel üks oluline samm, mida igaüks saaks oma igapäevaelus viiruse leviku pidurdamiseks ette võtta,“ ütles Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor.