Hea nõu

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Kas külmakartlikkuse taga on mingi haigus?  (1)

Viktor Vassiljev , 9. detsember 2020 06:00
"Tuleb ennast rohkem liigutada, et veri kiiremini käima panna," soovitab dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
"Mul on eluaeg rõhk olnud madal, aga nüüd vanemas eas olen muutunud väga külmakartlikuks. Mida teha?"

Kõigepealt soe kampsun selga ajada, siis mõtleme edasi. Madala vererõhu vastu rohtu ei ole, ja külm poeb naha vahele, kui rõhk madal. Varem küttis keha ennast liikudes soojaks, nüüd ehk niipalju ringi keksida ei viitsi.

Samal teemal

Veresoonte lupjumist ka selles eas, kuidas siis muidu, just seetõttu kipuvad külmetama väljaulatuvad kehaosad, nagu sõrmed, varbad ja nina. Tuleb ennast rohkem liigutada, et veri kiiremini käima panna.

Madal vererõhk ei ole otseselt haigus, see on seotud vegetatiivse närvisüsteemi individuaalsete iseärasustega, mistõttu tahtele otseselt allumatud funktsioonid, nagu südame, veresoonte ja higinäärmete tegevus, ei ole päris vajaliku täpsusega reguleeritud.

Mõnel juhul saab abi neuroloogilt, perearsti juures võiks teha ka uuringud, et oleks kindel, kas pole seal taga siiski mõnda kroonilist haigust, mis organismi nõrgestab. Kilpnäärme alatalitus langetab rõhku ja teeb külmakartlikuks.

Ja kui nähtusele põhjust ei leita, siis tuleb ennast lohutada teadmisega, et madala vererõhuga inimesed elavad statistika järgi teistest kümme aastat kauem. Mis sest, et külmakartlikult.