Koroonaviirus muutub nagu iga teinegi viirus. Seega – kui koroonaviirus jääb meie keskele ringlema, võib varsti vaja minna ka uut vaktsiini, nagu see on gripi puhul.Foto: Erki Pärnaku
Sirje Maasikamäe 9. detsember 2020 08:48
Pikisilmi oodatud koroonavaktsiinid jõuavad lähiajal ka Eestisse. mRNA vaktsiinid on uudse tehnoloogiaga, tõhusad, väga kiiresti arendatud ja saavad ilmselt kiirendatud korras Euroopa Liidus müügiloa. Missugused ohud võivad varitseda sellise tempo taga? Missugused on kõrvalmõjud? „Tegelikult on seda tüüpi vaktsiinid olnud kliinilistes katsetustes juba varem,“ kinnitab Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Vajaduse uudsete vaktsiinide kiireks kasutuselevõtuks käivitas koroonapandeemia.

Pikisilmi oodatud koroonavaktsiinid jõuavad lähiajal ka Eestisse. mRNA vaktsiinid on uudse tehnoloogiaga, tõhusad, väga kiiresti arendatud ja saavad ilmselt kiirendatud korras ka Euroopa Liidus müügiloa. Missugused ohud võivad varitseda sellise tempo taga? Missugused on kõrvalmõjud? „Tegelikult on seda tüüpi vaktsiinid olnud kliinilistes katsetustes juba varem,“ kinnitab Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane. Vajaduse uudsete vaktsiinide kiireks kasutuselevõtuks käivitas koroonapandeemia.

Ehkki vaktsiin on väga oodatud, kaasneb sellega endiselt palju küsimusi ja  hirme. Miks pole mRNA vaktsiine varem kasutatud? “Laiemat kasutust pole need vaktsiinid leidnud seetõttu, et need pidid konkureerima juba varem välja töötatud tehnoloogiatega,“ selgitab Rebane. „Samuti puudusid otsene vajadus ja ka investeeringud uut tüüpi vaktsiinide suurtootmise käivitamiseks.“

Professor lisab olulise täpsustuse: „Kuigi me räägime kogu artikli vältel Pfizeri ja Moderna vaktsiinidest, siis meie jaoks on need siiski veel vaktsiinikandidaadid, sest Euroopa Liidus neil veel müügiluba ei ole.“

 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (3)

. 9. detsember 2020 12:56
Seda ei taha keegi rääkida, et Moderna vaktsiinide puhul on ainukesena (Pfizeril mitte ühtegi numbrit) välja toodud mingidki numbrid kõvalnähtude statistikas. Räägitakse 94% efektiivsusest, aga seda ei räägita, et 21% juhtudel on rasked kõrvalnähud/tüsistused. Googeldage ja uurige ise. Mõtelge oma peaga ja kaaluge, kas te soovite see iga viies inimene olla, kellel tulevad rasked tüsistused...
Juku 9. detsember 2020 10:50
Täpselt nagu gripi vaktsiiniga, igal aastal hakad vaktsineerima. Enam korralike vaktsiine ei tehta, mis kümned aastad mõjuks. Ettekääne, et ei saa on pulli kaka, lihtsalt ei taheta või ei osata ja kedagi ei huvita.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS