35aastase staažiga silmaarst: nüüd ravitakse ka selliseid haigusi, mida varem ei saanud isegi diagnoosida (1)

„Tulin Keskhaigla silmaosakonda internatuuri, tegin ühe aasta internatuuri ja 1983–1985 kutsuti mind siia ordinatuuri,“ jutustab dr Geršman. „Toona paiknes osakond Mustamäel, sest meie silmakliinikut ehitati. Kui see 1985. aastal valmis sai, siis kolisime kaks silmaosakonda siia kokku.“

Uus maja oli uhke ja suur – kaks täiskasvanute osakonda, mõlemad 60 kohaga, ja lasteosakond 30 kohaga, kokku 150 voodikohta. Algus oli tänasega võrreldes täiesti erinev.

„Üks oli kirurgiaosakond, kus tehti glaukoomia ja katarakti operatsioone, teine osakond tegeles erinevate silmahaigustega, põletike ja silmapõhjahaigustega. Haiged lamasid voodis 10 päeva või kauemgi, keskmine ravi pikkus oli 14,2 päeva. Täna on see vaid 1,7 päeva,“ räägib dr Geršman. „Põletikke raviti väga pikalt. Võrkkesta degeneratsioone raviti süstidega silma limaskesta alla. Inimesed said 10 hormoonsüsti silma limaskesta alla ja lihasesse 10 vitamiinisüsti. 10 päeva raviti ja keskmiselt 20 inimesele tehti päevas silma limaskesta aluseid süste,“ meenutab ta.

Kui muutusid ajad ja riigikord, siis nende süstide tegemine lõpetati. „Läänes ei tehtud neid süste enam ammu, sest efekt puudus. Ka meie arstid teadsid seda, aga väljaõpe ja korraldused tulid Moskvast, väljaõpe oli korralik, aga käsud…“

Õdedel on rohkem ülesandeid

Paljud haigused, mille kohta pidid tollal arstid tõdema, et ravi puudub, on praegu ravitavad. „Täna teeme kirurgilist ravi ja inimene võib saada 100% nägemise tagasi. 35 aastat tagasi ei olnud võimalik seda isegi mitte diagnoosida, rääkimata ravist,“ räägib dr Geršman ja lisab, et töö on tundmatuseni muutunud.

„Alustasime polikliinikus nii, et arst ja õde olid ühes kabinetis, õde näitas tabelit ja arst pani prilliklaase. Nüüd teeb õde iseseisvat vastuvõttu glaukoomi ja katarakti haigetele. Silmaarsti vastuvõtul istuvad õde ja arst erinevates kabinettides. Õde määrab patsiendil nägemise ja suunab vajalikele uuringutele. Arst võtab haige kõrvalkabinetis vastu. See võimaldab rohkem haigeid aidata.“

Kui varem tegid näiteks ealise silmamaakulite degeneratsiooni korral silmasiseseid ravisüste arstid, siis nüüd teevad seda väljaõppe saanud kirurgiaõed; kui varem assisteeris kirurgi teine arst, siis nüüd teeb seda õde. Õed on saanud rohkem ülesandeid ja arstid sellega rohkem aega.

Arstide töö on muutunud

„Kuna ravimeetodeid erinevatele haigustele on juurde tulnud ja ravitakse haiguseid, mida varem ei ravitud, siis on ka arstide ülesanded muutunud. Näiteks alustasime 1992. aastal enneaegsete jälgimist ja ravi. Sügavalt enneaegseid lapsi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad õigel ajal ravi ei saa. Erinevate haiguste ravi on juurde tulnud ja diagnostikavõimalused on hoopis teised,“ ütleb dr Geršman, kelle erialaks on silmapõhjahaiguste kirurgiline ravi.

„Mõnikord tekib pärast operatsiooni või silmasüsti tugev silmapõletik. Praegune ravitaktika on selline, et kui patsient sellise põletikuga tuleb, siis opereerime samal päeval ja inimene saab nägemise tagasi. Varem raviti konservatiivselt ja pikka aega, siis põletik hävitas juba rakke ning nägemist taastada ei saanud.“

Teadlikkus on parem

Silmahaigusi ei ole kogenud oftalmoloogi sõnul vähemaks jäänud, pigem on juurde tulnud neid, mida saab ravida. Kuidas on ajas aga muutunud inimeste silmade tervis?

„Inimesed on oma silmade suhtes tähelepanelikumad, kontrollivad nägemist ja on oma haigustest teadlikumad. Otsitakse haiguste kohta palju infot. See on küll muutunud,“ räägib dr Geršman. „Jagame ise ka palju infomaterjale nii haiguste kui ka operatsioonide kohta. Tahame, et haige oleks teadlik, saaks aru haigusest ja sellest, kuidas ta peab ise pärast operatsiooni käituma ja millist ravimit kasutada. On oluline, et inimene oleks informeeritud, siis ta teeb koostööd ja see on väga oluline, sest ravitulemus sõltub arsti ja patsiendi koostööst.“

Silmakliiniku arsti töö on Geršmani sõnul väga kitsas, aga väga töömahukas eriala ja siia sattuvad arstid on põhiolemuses samade omadustega – nad soovivad siia tööle tulla, silmahaigeid ravida ja kirurgiaga tegeleda.

Dr Geršmani on 35 aastat ühel töökohal hoidnud kollektiiv. „Mind on siin hoidnud kliiniku entusiasm ja isiksused, kes on oma kitsast eriala edasi viinud. Inimesed on olnud huvitatud, tahtnud alati uut ja midagi paremaks muuta. See viibki edasi, nii operatsioonitoas kui ka osakonnas. Kogu aeg on põnev, igavust ei ole.“