Hea nõu

DR VASSILJEVI KULLAFOND | Mida näitavad ülemine ja alumine vererõhk ning miks hüppab rõhk vahel üles? (1)

Viktor Vassiljev, 23. november 2021 17:05

„Mingi üks näitaja ei tähenda midagi erilist, tõest informatsiooni annab ikka kompleksne uurimine," ütleb dr Viktor Vassiljev.

Foto: Robin Roots
Vererõhk on asi, mis valmistab paljudele muret. Sest vererõhk on väikse vaevaga enam-vähem täpselt mõõdetav, saab numbreid võrrelda – mis eile näitas, mis täna ja palju on naabrinaise oma. On, millest rääkida. Näiteks maksa või põrna käega ei katsu ja silmaga ei näe, mõõdulindiga ei mõõda ja sõbranna omaga ei võrdle. Polegi selle põrna asjus midagi küsida. Aga vererõhu kohta – alati!

„Millele võib viidata see, kui ülemine vererõhk on normi piires või isegi väga hea (120-130), kuid alumine viimasel ajal kõrgem (90-100)? Täielik vereproov on tehtud, südame, neerude, kilpnäärme osas olevat näitajad korras. Kardiogramm on ka korras. Olen 64-aastane.”

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

24.10.2021
DR VASSILJEVI NÕUANNE | Mida teha songaga – opereerida või mitte?
04.00.2021
DR VASSILJEVI NÕUANNE | Mida teha, kui kätel on nahk ärritunud ja punetab?
29.11.2020
DR VASSILJEVI KULLAFOND | Vererõhk tembutab – kas viga võib olla hoopis mõõduriistas?
22.11.2020
DR VASSILJEVI KULLAFOND | Südameklapid lasevad läbi – kas nüüd on minek?