DISTANTSÕPE OHUSTAB NÄGEMIST: arst soovitab silmade säästmiseks 2-20-20 reeglit!

Lastele on 2020. aasta toonud kaasa n-ö täiesti uue normaalsuse, millega kohaneda – COVID-19 pandeemia, testimised, koroonapositiivsed juhud, rühmade sulgemine, klasside karantiin jne. Öelda lapsele: „Nüüd üles oma tuppa, tund hakkab!“ on omaette kogemus ka lapsevanemale.

Täiskasvanuid enamasti üllatab, kui kiiresti omandavad nad oskuse interneti teel tunnis kaasa lüüa, arvutis kodutöid ära saata ning kuidas nad kenasti rakendavad hoopis uut moodi käitumisreegleid nn virtuaalses koolis. Distantsõpe tähendab seega lapse arengut mõjutava keskkonna muutumist. Ka silmade areng on rohkemal või vähemal määral seotud nende muutustega.

Silmade arengus on oluline roll loomulikul valgusel. On tõestatud, et vähemalt kaks tundi päevas õues olemist lapseeas vähendab riski lühinägevuse tekkeks. Päikesevalgus sisaldab valgusspektri kõiki alavärve ehk lainepikkusi, lisaks on valguse intensiivsus õues kordades suurem kui tehislike valgusallikate intensiivsus toas.

Näiteks hea valgustusega tööruumis on valgustustihedus 500 luksi, pilvise ilmaga on õues valgustatus 1000–30 000 luksi ja selge ilmaga umbes 100 000 luksi. Kuigi ka koolis viibib laps suure osa ajast siseruumides, on paljudes koolides tänapäeval siiski õuevahetund. Lisaks on mõnes koolis mindud üle kehalise kasvatuse tunni läbiviimisele õues iga ilmaga ja igal aastaajal. Need on väga head õppeprogrammi uuendused laste tervise, sealhulgas silmade tervise hoidmiseks.

Ekraanid koormavad silmi

Distantsõppe ajal ei pruugi lapsed peale virtuaalseid tunde aga iseenesest õue sattuda. Kui tavatingimustes käisid nii mõnegi pere lapsed  pärast kooli trennides või huviringides, mis toimusid õues, siis COVID-19 ajal on paljud huviringid ära jäänud, mis on kahjuks vähendanud ka laste õues viibimise „kohustust“.

Võib juhtuda, et distantsõppe päeval ei lahku laps koolitundide lõppedes arvuti eest, vaid jätkab meelelahutusega sealsamas. Ekraaniga töötamine koormab silmi, sest lähedale vaatamiseks peavad silmaläätse kuju muutvad lihased pingutama. Kui lähitöö (lugemine, arvuti või nutiseadmega töötamine) on kestev ja puhkepausideta, võib tekkida silmalihaste ülepinge. Pinges lihas ei suuda lõdvestuda, et peale intensiivset lähitööd selgelt kaugele näha. Sellise ülepinge tunnuseks võib olla udune nägemine kaugele, väsimus, peavalu. Laps võib kurta, et ta ei näe enam hästi koolis tahvlile või kodus televiisorit. Intensiivne lähitöö lapseeas soodustab lühinägevuse teket.

Tee pause!

Parim viis ennetada silmalihaste ülepinget ja vähendada lühinägevuse tekke riski või süvenemist on teha pause lähitöö ajal. Iga 20 minuti lähitöö järel peaks silmi lõõgastama, vaadates vähemalt kuue meetri kaugusele (nt aknast välja) umbes 20 sekundit. Koolilapsel, kes teeb palju tööd arvuti taga, võivad peavalud olla tundemärk silmalihaste ülepingest, mida saab täpselt diagnoosida silmaarst silmatera laiendusuuringuga.

Inimene pilgutab ekraani vaadates umbes 60% vähem silmi kui tavaliselt. Pilgutamine on vajalik silmapinna niisutamiseks. Kuivus põhjustab silmade ärritust: hõõrumis- ja kipitustunnet, valulikkust ning soodustab ka silmapõletike teket. Ebapiisav õhuniiskus toas süvendab talveperioodil (keskküte!) silma kuivust. Kui täiskasvanu saab endale meelde tuletada teadlikku pilgutamist ekraaniga töötades, siis lapsel on ehk raskem selle peale mõelda, et silmi peab sagedamini pilgutama.

Abi on kindlasti puhkepausidest. Lapsele peaks selgitama, et silmad väsivad liiga pikalt ekraani vaatamisest, ning suunama last vahepeal silmi puhkama. Kaugele vaadates on ka pilgutamise sagedus normaalne ja silmapind niiske. Ruumi õhuniiskust reguleerivad õhuniisutid on väga kasulikud kuivades ruumides, kus silmade ebamugavustunnet võib esineda ka puhkeajal. Kui lapsel püsib silmade hõõrumistunne ja ebamugavus, võib proovida niisutavaid silmatilkasid. Sellised nn kunstpisarad on apteegis käsimüügis ega ole silmadele ohtlikud. Tihtilugu vajavad silmad niisutust mitu korda päevas. Kui silmad on põletikus – punetavad ja rähmavad –, on vaja kasutada ravitilkasid, mida saab retseptiga väljastada perearst või silmaarst.

Distantsõpe on niisiis kaasa toonud mitu tähelepanuväärset muutust lapse silmade tervise seisukohast. On selge, et lapsed peavad ka koroonatingimustes haridust omandama, kuid vanemad saavad panustada nende silmade kaitsmisesse selles uues elukorralduses.

Lähtuda võiks ühest lihtsast põhimõttest, see on 2-20-20 reegel: laps peaks viibima päevas vähemalt kaks tundi õues ja iga 20 minuti lähitöö järel tegema pausi, vaadates vähemalt 20 sekundit kaugusesse. Kasulik on ka nõuanne, et iga tunni lähitöö kohta päevas peaks laps olema tunni õues. Lapsed kohanevad pidevalt muutuva elukorraldusega. Meie ülesanne on neile selle kohanemise juures pakkuda õiget tervisekäitumist igal ajal.

Rohkem infot leiad Ida-Tallinna Keskhaigla veebilehelt: www.itk.ee/muoopia