Hea nõu

KAITSE ENNAST HAIGUSTE EEST! Need omadused teevad C-vitamiini organismile  eriti kasulikuks 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 17. detsember 2020 07:00
Foto: Vida Press
Praegu on väga oluline küsimus, kuidas kaitsta end haiguste eest. C-vitamiinile omistatakse peale immuunsüsteemi tugevdamise teisigi kasulikke omadusi. Südameapteegi farmatseudi Ethel Jamnesi sõnul tuntakse C-vitamiini peamiselt immuunsüsteemi tugevdaja ja antioksüdandina.

„Kuigi teaduslikult ei ole veel tõestatud toidulisandina võetava C-vitamiini toimet tugevdada organismi immuunsüsteemi, siis on teada, et immuunrakkudes on C-vitamiini sisaldus suhteliselt suur ja nakkuse ajal langeb selle tase kõvasti,“ selgitab apteeker.

Ta lisab, et  C-vitamiini roll organismis on ka mitmete ensüümide kofaktoriks olemine (et ensüümide aktiivsus avalduks). Samuti osaleb see aminohapete ainevahetuses ja on oluline sidekoe valkude (kollageen, elastiin) sünteesiks. Viimase omaduse tõttu soovitatakse C-vitamiini tarvitada haavade paranemise kiirendamiseks ja naha, igemete, hammaste, luude normaalseks talitluseks.

C-vitamiini toidust või preparaadina?

Organism ei sünteesi C-vitamiini ise, mispärast on apteekri sõnul ülimalt oluline saada seda toidust või preparaadist. On oluline teada, et C-vitamiini bioaktiivsus ehk toime kaob kuumutamisel.

C-vitamiini leidub paljudes köögiviljades ja marjades, nagu mustad sõstrad, kibuvits, punane pipar ehk paprika, lehtkapsas, mädarõigas, kiivid. Rikkalikud allikad on jõhvikad, vaarikad, mustikad, karusmarjad, virsik, sibul, porrulauk, tomat.

Foto: Teet Malsroos

„C-vitamiini on toidulisandina soovitatav võtta pigem väiksemates annustes päeva jooksul mitu korda kui üks kord suures annuses, sest imendumine on parem väiksemate annustega,“ soovitab Jamnes.

„Apteegist saab osta C-vitamiini ka prolongeeritud vormis, mis vabastab vajalikul hulgal toimeainet aeglaselt teatud aja jooksul ning tagab  organismile aine varustatuse pikema aja vältel.“

C-vitamiin soodustab raua imendumist, mistõttu soovitatakse seda tihti võtta rauapreparaatidele juurde. C-vitamiini imendumist pärsivad aga mõned ravimid, näiteks aspiriin, kortisoon ja antihistamiinikumid.

Foto: Merilin Ulm

„Päevaseks minimaalseks vajaduseks peetakse C-vitamiini puhul 100 mg, seevastu ohutuks annuseks 1000 mg,“ räägib apteeker. Kuigi C-vitamiini tarvitamisel ei ole üldjuhul piiranguid, siis ei sobi seda siiski tarbida neerupuudulikkuse korral ja hemodialüüsil olevatel haigetel.

Suurem vajadus C-vitamiini järele on farmatseudi sõnul suitsetajatel. „Kui päevane tavaannus on kuni 100 mg päevas, siis kroonilised suitsetajad peaksid C-vitamiini tarbima kuni kaks korda rohkem,“ selgitab Jamnes. Samuti võib suurenenud vajadus olla rasedatel ja imetavatel emadel.

Ehkki tervisliku ja täisväärtusliku toitumise juures ei tohiks apteekri sõnul tavaolukorras C-vitamiini puudust tekkida, võib suurenenud ärrituvus ja väsimus viidata C-vitamiini puudusele. Vitamiini pikaajaliseset vajakajäämisest võib märku anda ka periodontiit ehk igemepõletik.

Foto: Erki Parnaku

Tarvita vitamiine mõistlikult!

Toidulisandina tarvitatava C-vitamiini üleannustamine võib kaasa tuua iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõrvetisi, kõhuvalu, gastriiti, raua üleliigset imendumist, peavalu ja hammaste kõvakudede hävimist. „Maoärrituse vältimiseks tasub askorbiinhapet sisaldavaid toidulisandeid võtta pigem peale sööki või toidu korra ajal,“ soovitab Jamnes.

„Muidugi ei tee paha, kui haigusteperioodil mõnda turgutavat vitamiini lisaks võtta, kuid sellisel juhul peab arvestama soovitatud annustega. Pealtnäha nii lihtne aine nagu C-vitamiin võib olla organismile väga erineval moel vajalik ja kasulik. Kuid ära ei tohiks unustada vitamiinide, sealhulgas C-vitamiini mõistlikku tarbimist.“

Samal teemal

27.09.2021
KROONILINE VÄSIMUS: mis võib peituda kaua kestnud väsimuse taga?
24.09.2021
PERELIIKMEL ON VIIRUSHAIGUS: tegutse nii, et teised pääseksid nakatumisest!
15.12.2020
KÖHA JA ÕHUPUUDUS? Kopsuarst: nende oluliste tunnuste järgi saab eristada, kas see võib olla astma või Covid-19
02.12.2020
VÕITLUS BAKTERITEGA: mis toimub kehas, kui võtad antibiootikume?