Irja Lutsar algklasside kojujätmisest: ega see kõige parem mõte olnud (22)

Lutsar nõustus, et nakatumiste ja haiglasolijate arv suureneb, kuid ütles, et pelgalt numbrit vaadata ei saa. Näiteks tuleb mõelda sellele, kes on need haiged, kes haiglas viibivad – seal on palju hooldekodudest pärit haigeid.

„Mul on väga kurb nentida, et me ei ole osanud hooldekodudes viirusepuhanguid ära hoida. See toidab väga kõvasti haiglate kontingenti. Need on vanad inimesed, neil on palju kaasuvaid haigusi,“ sõnas Lutsar. 

Lutsar jälgib numbreid lahates eelkõige seda, milline on nakatumiste tõus. Lisaks vaatab ta, milline on haiglate täituvus. 

„Ma ei saa ütelda, et me kunagi ei kehtesta mingisuguseid rangemaid piiranguid. Aga praegu on seis selline.“

Ta peab tähtsaks kontaktide vähendamist, kuid see ei tähenda tingimata seda, et inimeste kodude ees valvab politseinik, et nad välja ei läheks.

„Kontakte saab vähendada ka ilma väga rangete meetmeteta. Aga riigi täielik lukkupanek... Seda on paljud riigid teinud. Lukku panna on väga kerge, aga proovige ta lahti teha! Ja vaadake, mis Euroopas toimub,“ seletas Lutsar.

Enamik riike pani end nö lukku novembri alguses, plaanides mõne nädala pärast jälle kõik lahti teha ja „jõulušopingule minna“. See aga pole töötanud – niipea, kui piiranguid leevendatakse, suureneb viiruse levik.

„Hea näide on Holland, mis võttis piiranguid maha väga vähe. Muuseumid tehti lahti ja ühe kilomeetri liikumispiirang suurendati viie kilomeetri peale. Ja juba nakatumine läheb üles,“ nentis Lutsar.

Lutsar tunnistas, et teadusnõukojas on piirangute osas olnud lahkarvamusi, kuid ta rõhutas, et see on igati loomulik.

„Kui te arvate, et kuus teadlast saavad kokku ja kõik on ühel arvamusel, siis see ei oleks teadusnõukoda! Loomulikult on seal isiksused koos. Erinev lugemus, erinev kogemus. Aga kui me tuleme teadusnõukoja arvamusega välja, siis see on ikkagi ühtne arvamus,“ rääkis Lutsar. 

Lutsar ütles, et enne uute piirangute kehtestamist võiks olemasolevad veidi kauem toimida ja siis saab nendest järeldused teha: kui tulevikus selgub, et tervise seisukohalt on vaja riik lukku panna, tuleb ka seda teha.

Seda, et algklassid tuleks koju jätta üle kogu Eesti – ka nendes piirkondades, kus ei ole koroonaviirust lähikuudel praktiliselt nähtud –, Lutsar tegelikult ei soovitanud.

„No ega see kõige parem mõte olnud, kui ma päris ausalt ütlen. Aga see otsus on tehtud ja nüüd peaks vaatama, kuidas need koolid kiiresti lahti teha. Ma arvan, et meil pole mõtet kulutada aega arutelule, kas see oli õige või vale. Me peaks praegu mõtlema sellele, kuidas koolid lahti teha, mis on need meetmed, mida peaks kasutusele võtma või mitte võtma. Ma olen sügavalt hariduse usku. Kooliharidust on õigus saada ka nendel lastel, kellel niisugust õnne ei ole, et nende vanemad on neid võimelised kodus õpetama,“ sõnas Lutsar. 

„Mina seda soovitust ei andnud, aga oleme ausad, ma olin sellega nõus. Küünte ja hammastega vastu ei olnud,“ ütles Lutsar, et ta ei näinud mõtet vaielda. „See kümme päeva, mil koolid kinni on, ei vii veel haridustaset alla.“