PAREMAD VÕIMALUSED VÄHIHAIGETELE: nüüd saab keemiaravi teha ka Saaremaal

Tegu on Ida-Tallinna Keskhaigla ja Kuressaare Haigla innovaatilise projektiga.

Seni on Saare maakonnas elavad vähihaiged pidanud keemiaraviks sõitma mandrile .„See on väga oluline, et saarlased saavad kodus ravi ja ei pea sõitma mandrile,“ ütles ITK sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles. „Onkoloogiline haige ei pruugi olla väga heas üldises seisus. Kui on võimalus ravi organiseerida Kuressaare haiglas, siis mis saab veel paremat olla?“

 MTÜ Saaremaa Vähiühing juhatuse liige Siiri Rannama ütles, et ühingu telefon on punane – inimesed uurivad, kuidas nad saaksid keemiaravi jätkata kodusaarel, mitte mandril. „Vähiravi alustamine Kuressaare haiglas on meie patsientidele ja nende lähedastele parim võimalik jõulukingitus,” leidis Rannama.

ITK onkoloogiakeskuse juhataja Kristiina Ojamaa ütles, et saarlastele pakutakse ambulatoorset ravi, kus patsient tuleb kohale ja saab ravi või päevaravi. „Päevaravis tuleb patsient hommikul kohale, teeme uuringud ja ootame vastused ära ja vastavalt tulemustele saab ta ravi ning õhtuks koju,“ ütles dr Ojamaa, lisades, et kõik patsiendid, keda on vähegi võimalik suunata, suunatakse ravile kodusaarel.

ITK sisekliiniku juhataja dr Kai Sukles ütles, et haigla onkoloogide töökorraldus sõltub vajadusest. „Kõik hakkab toimuma vastavalt vajadusele, esialgne plaan on ühendada onkoloogi vastuvõtt ja onkoloogiline keemiaravi kord nädalas,“ kinnitas dr Sukles.

 ITK juhatuse esimehe Ralf Allikvee sõnul on keemiaravi võimaldamine Kuressaares vähipatsientidele vajalik samm, mis annab inimestele paremad võimalused: „Eestis saab igal aastal vähidiagnoosi üle 8500 inimese ja see number ei näita kahjuks vähenemise märke.“

Hea koostöö

ITK-l on Kuressaare Haiglaga viis aastat olnud koostööleping ja sellest ajast alates on eriarstid käinud Saaremaal vastuvõtte tegemas, ligi kaks aastat on Saaremaal käinud ka onkoloogid. „Keemiaravi alustamine on loogiline samm edasi sellel teel. Vähiravi nii kitsas kui ka kõige laiemas mõistes, saab olla edukas vaid siis, kui see on kättesaadav.“

Kuressaare projekt on lisaks kõigele ka innovaatiline – isolaator ning Cato programmi kasutamine telemeditsiini projektina. Kuressaare Haiglasse on ehitatud apteeki puhasruum, kus on kasutusel ravimite ettevalmistamiseks vajaliku puhtusklassi saavutamise jaoks isolaator. Eestis on isolaatorid kasutusel apteekide puhasruumides vaid Ida-Tallinna Keskhaiglas ning nüüd ka Kuressaare Haiglas.  Teistes haiglaapteekides on kasutusel bio-ohutuskapid.

„Isolaator tagab töötaja ohutuse ning võimaldab lihtsamaid ruumi puhtuse tingimusi, see tähendab puhtamat keskkonda ravimi valmistamisel ning lihtsamat ruumi puhastuse režiimi,“ ütles Ida-Tallinna Keskhaigla apteegi juhataja Ülle Helena Meren.

Ka ravimite ettevalmistamine Kuressaare Haiglas onkoloogilistele patsientidele on omamoodi telemeditsiini projekt. „Ravimeid ordineerib onkoloog, kes on Kuressaare haiglas kohapeal läbi arvutiprogrammi Cato,“ selgitab Meren. „Tellimuse vaatab üle Tallinnas meie haiglas onkoloogilise kogemusega proviisor, kes saadab ravimi valmistamise juhtnöörid tagasi Kuressaare Haigla apteekrile, kes valmistab ravimi kohapeal. Arvutiprogramm võimaldab täpselt kontrollida ja juhendada Kuressaares asuvat apteekrit - mida ja kuidas on konkreetsele patsiendile vaja ette valmistada,“ rääkis Meren. „Ja kui patsient vajab pikemat onkoloogilist ravi Tallinnas, on sealsel onkoloogil kogu ülevaade Kuressaares tehtud ravist.“

Aastas haigestub Eestis vähktõppe üle 8500 inimese ja registreeritakse ca 3800 vähisurma, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest. Eesti vähiliidu andmetel on vähi esmasjuhtude arv võrreldes 1968. aastaga kahekordistunud.