Arst, kes on hingelt infektsionist: „Kas ma tahaksin, et iga päev oleks Covid-situatsioon? Kindlasti mitte!“ (2)

Neljandana legendaarse dr Väino Tuppitsa mälestusfondi laureaaditiitli pälvinud dr Rõõm mõtles esimest korda nagu infektsionist juba ülikooli esimesel kursusel. „Minu esimesel sügisel arstiteaduskonnas Tartus oli suur düsenteeriapuhang ja kõik arstitudengid pandi Annelinnas avatud lasteaeda tööle patsiente hooldama. See oli esimene kord, mil mõtlesin, kui oluline on teada, mis haiguse tekitab, sest siis leiad ka ravi ja patsiendid saavad terveks,“ ütles dr Rõõm, kes praegu peab iga päev tegelema Covidi temaatikaga.

Kas see on infektsiooniarsti unistus – tegeleda senitundmatu viirusetekitajaga? „Kas ma tahaksin, et iga päev oleks selline Covid-situatsioon? Kindlasti mitte!“ ütleb dr Rõõm. „Inimese jõuvarud pole lõpmatud ja väga intensiivselt saab töötada ainult teatud aja, pärast seda tuleb väsimus ja hakatakse tegema vigu või muututakse ükskõikseks. Keegi ei taha ju seda, et arst ei hooli või on ükskõikne.“

Arstitöö on kollektiivne

Ükskõiksuse ja läbipõlemise vastu aitab dr Rõõmu arvates koostöö. „On tore, et meie haiglas on see nii – igal pool töötatakse koos, lahendused tulevad kiiresti ja ei teki läbipõlemisohtu,“ räägib dr Rõõm, keda huvitas ülikooli ajal ka psühhiaatria: inimese psüühika ja aju tegevus, mis on hing ja mis on vaim, kuid infektsioonhaigused olid kogu aeg hinges.

„Just seetõttu, et erinevad haigusetekitajad tekitavad ka erineva raskusega haigusi, ja mida rohkem sellest tead, seda kiiremini saad inimest aidata. Selline huvi on mul kogu aeg olnud. Ma arvan et olen väga õiges kohas, olen hingelt infektsionist,“ ütleb ta, lisades, et ei ole inimest, kellele ei meeldiks, kui teda tänatakse tehtud töö eest.

„Inimene vajab oma tööle tagasisidet, eriti kui ta on oma erialale väga pühendunud, siis ta tahab teada, kas sellest kõigest on olnud kasu ja kas ka kolleegid seda hindavad. Kõikide kolleegide tänamine on õige samm, eriti praegu, kui kõik töötavad oma jõu piiril. See on oluline!“

Kõige rohkem pakub dr Rõõmule rõõmu see, et arstitöö on kollektiivne. „Seda saab teha koos patsiendiga, koos töökaaslastega ja tänu sellele koostööle tuleb ka hea tulemus. Mida parem on koostöö, seda parem on ravi tulemus,“ ütleb dr Rõõm. „Soovin kolleegidele tõhusat koostööd ja vastupidavust, eriti praegusel ajal. Peaasi, et jätkuks uudishimu – kui seda jätkub, siis on maailm tore ja avatud.“

Fondi  lõi dr Tuppitsa pere

Dr Väino Tuppitsa Mälestusfondi eesmärk on toetada ja tunnustada kõrgetasemelist meditsiiniabi organiseerimist ja meditsiinipersonali eeskujulikku ettevalmistamist.

 „Mälestusfondi moodustasid meie pere ja isa meedikutest sõbrad eesmärgiga märgata Ida-Tallinna Keskhaigla inimeste tööd ka siis, kui ise ilmtingimata  arstiabi hetkel ei vajata,“ ütles Tõnu Tuppits, dr Väino Tuppitsa poeg. „Tervishoiutöötajate töö on omamoodi kahju hüvitamine, mille on kaasa toonud hoolimatud eluviisid, õnnetused või nagu sellel aastal inimkonda ohustavad viirused. Just viimane on toonud varjust välja nende meedikute tööd, kes meeskondade ohutust tagavad. Väino Tuppitsa mälestusfondi stipendiumi selleaastast valikut iseloomustab elutöö märkamine, mis tavaolukorras ei asu eesliinil, vaid tagab esiliini töö turvalisuse.“

 Mälestusfondi algatas 2001. aastal perekond Tuppits dr Väino Tuppitsa (1941−1994) mälestuse jäädvustamiseks. Mälestusfond toetab Tallinna Keskhaigla traditsioone elanikkonnale kõrgetasemelise meditsiiniabi tagamisel ja meditsiinikaadri ettevalmistamisel.