Uudised

TOETA OLULISE SEADME OSTMIST! Lastearst: „Enneaegse ravimisel on oluline teda võimalikult vähe häirida.“ (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 23. detsember 2020 07:00
Foto: Vida Press
Jõulude eel alustas Tallinna Lastehaigla Toetusfond annetuste kogumist mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks. Moodsa seadmega saab lapsi uurida nii, et meditsiinitöötaja läheb ise aparaadiga lapse juurde. „Enneaegse ravimisel on oluline teda võimalikult vähe häirida,“ selgitab Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas.

Missugust last peetakse enneaegseks?

Kui keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat, siis enneaegseks nimetatakse last, kes on sündinud pärast 22. nädalat, aga enne 37. rasedusnädalat.

Eesti meditsiinisüsteemis on väga pikalt olnud kriteerium, et varem kui 34. rasedusnädalal peaksid lapsed sündima keskustes, et saada parimat arstiabi. Nemad sünnivad Tallinna ja Tartu sünnitusmajades ning jätkavad ravi Tallinna ja Tartu kliinikutes.

"Kõige tavapärasemalt tekivad probleemid hingamisega, vereringega, sageli on lapsel juba kaasasündinult infektsioon," kirjeldab lastearst Reet Raukas enneaegsete võimalikke tervisemuresid.Foto: Andres Putting / Ekspress Meedia

Kui palju sünnib aastas enneaegseid lapsi?

Eestis sünnib igal aastal umbes 600 enneaegset last. Kõikide elussündide arv aastas on umbes 13 500  kuni 14 000. Enneaegseid on viimasel kolmel aastal sündinud 4,3% igal aastal.

Missugused probleemid on enneaegsetel lastel?

Enneaegsete põhilised terviseprobleemid saavad alguse nende organismi ebaküpsusest. Kõige tavapärasemalt tekivad probleemid hingamisega, vereringega, sageli on lapsel juba kaasasündinult infektsioon.

Väga sügavalt enneaegse lapse organsüsteemid on sünnil ebaküpsed ning tema edasine tervis võib sõltuda sellest. Kui lapse vahetus sünnijärgses elus ei teki tüsistusi, ei pruugiks selle lapse elukvaliteet erineda ajaliselt sündinud lapse omast.

Eesti perinataalmeditsiin on viimaste aastakümnetega väga kiiresti arenenud, meie laste suremus sündi ümbritsevas perioodis on väga madal. 2019. aastal oli see 2,37 promilli ehk 2,37 surma 1000 elussünni kohta.

Laste ellujäämine sõltub sageli nii eelnevatest ema või lapse terviseprobleemidest või nende puudumisest, tihtipeale ka kohast, kus laps on sündinud. Seepärast on Eestis otsustatud, et ähvardava enneaegse sünnituse korral tuleks transportida sündiv laps üsasiseselt keskusesse, kus kogemus on suurem ja sellest tulenevalt ka abi kvaliteetsem.

Foto: Tallinna lastehaigla

Mis on muutunud, kui võrrelda ravivõimalusi praegu ja näiteks 30 aastat tagasi?

Eestis on meditsiini areng teinud viimase 30 aastaga tohutu hüppe. Eesti Vabariigi tulekuga tekkis võimalus võtta üle teiste maade parimad kogemused. Kuna meil puudus kõrgetasemeline aparatuur, saime osta parimaid aparaate ja võtta kasutusele uusi ravimeid ja ravimeetodeid ning koos tekkinud kogemusega paranesid meie väikeste patsientide tervisetulemid väga kiiresti.

Meditsiin ja tehnika arenevad tohutul kiirusel. Kas on ravitehnikat, millest haigla praegu puudust tunneb, aga mida oleks väga vaja?

Järgmisel aastal soovib Tallinna lastehaigla osta uue täisdigitaalse mobiilse röntgenaparaadi, mis on vajalik sügavalt enneaegsete ja immuunpuudulikkusega laste ravimisel. Selle aparaadiga saab lapsi uurida niimoodi, et meditsiinitöötaja läheb ise aparaadiga lapse juurde. Samuti on aparaat beebidele ohutum ja võimaldab saada kvaliteetsemaid pilte. Aparaadi soetamist saavad Tallinna Lastehaigla Toetusfondi kaudu toetada kõik inimesed.

Foto: Tallinna lastehaigla

Milleks on seda aparaati vaja?
Mobiilset röntgeniaparaati on kõige enam tarvis enneaegsete vastsündinute ravimisel. Sügavalt enneaegsed vastsündinud, kellest mõni võib kaaluda alla ühe kilo, on kuvöösis ning nende elutähtsate organite tööd toetavad erinevad aparaadid.

Kas haigla soetab kõik aparaadid ise?
Tallinna Lastehaigla soetab üldiselt meditsiiniseadmeid vastavalt vajadusele ja võimalustele Haigekassa toel, kuid kuna meditsiinitehnika areneb väga kiiresti ja uued seadmed on ülikallid, siis tuleb teha valikuid.

Mitmete innovaatiliste seadmete puhul, mille soetamiseni jõuaks haigla võib-olla alles mõne aasta pärast, on appi tulnud Tallinna Lastehaigla Toetusfond, kes heade annetajate toel on vajalikud aparaadid haiglale kinkinud. Nii osteti lastehaiglale hiljuti Eesti esimene laste käerobot, mida kasutatakse neuroloogiliste haigustega patsientide taastusravis. Novembris sai Tallinna Lastehaigla Toetusfondi annetajate toel uue kaasaegse lastereanimobiili, mis on sisuliselt mobiilne intensiivraviosakond.

Foto: Tallinna lastehaigla

Kui varmad on ettevõtted annetusi tegema ja kui lihtne on seda tavainimestel teha?

Tallinna Lastehaigla Toetusfondil on ettevõtete hulgas palju häid koostööpartnereid, kes on lastehaigla patsiente abistanud juba mitmeid aastaid. Tänavu on suurimad jõuluaegsed projektid Selveri ja tema partnerite traditsiooniline heategevuskampaania „Koos on kergem“, mis toimub juba 18. korda, ning McDonald’si uus algatus, millega inimesed saavad väga mugavalt ja lihtsalt teha Toetusfondile annetusi McDonald’s restoranide iseteeninduskassades.

Mitmed ettevõtted pakuvad võimalust annetada ostes nende tooteid, mille müügilt läheb teatud summa või protsent Tallinna Lastehaigla patsientide toetuseks. Me oleme kõigile ettevõtetele, kes on võtnud heategevuse oma südameasjaks, toetuse ja abi eest ülimalt tänulikud.

Loomulikult on alles ka kõige traditsioonilisemad annetusviisid – annetustelefonid ning sularaha annetuskastid, mis paiknevad kaubanduskeskustes. Kõik annetamisvõimalused on ära toodud Tallinna Lastehaigla Toetusfondi kodulehel www.toetusfond.ee.

Kas koroona on mõjutanud ka lastehaigla tööd? Kas lapse juures võivad mõlemad vanemad olla?
Koroonaviiruse leviku tõttu on ka lastehaiglas külastamine praegu piiratud. Kuigi on teada, et laste hulgas nakkumine koroonaviirusesse on väikesem, siis pelgame seda, et meil oleks mõni sügavalt enneaegne, kes saab selle haiguse. Lapse ema saab oma beebi juures viibida, kuid teised pereliikmed peavad praegu jääma eemale, et vältida nakkuste toomist vastsündinule.

 

Samal teemal

23.12.2020
ABIKS ON KA VÄIKE ANNETUS! Vähiravifond on tänavu 300 000 euroga miinuses
22.12.2020
KAHTLED VAKTSIINIDES? Loe, kuidas need aitavad haigusi ja surmasid ära hoida!
22.12.2020
50 AASTAT MEDITSIINIS: „Minu vanuses tuleb tööd teha ainult rõõmu pärast!“
19.12.2020
Mida teha, et laps ei hakkaks jooma? 9 levinud müüti, mida paljud vanemad ikka veel usuvad