KOHUTAV JUUSTUHAIS! Miks kõhugaase tekib nii palju ja jalad lehkavad?
1. Kõhugaasid
Mõned puuksutavad rohkem kui teised ja haisevad samuti rohkem kui teised. Suurem osa kõhugaasidest sünnib soolte töö kõrvalsaadusena, kui toitu seeditakse.
Iga inimese soolestikus kulgeb päeva jooksul 7–10 liitrit gaase, kuid vaid pool liitrit väljub päraku kaudu. See, kui palju su keha toodab soolegaase ja kui suur osa sellest väljub päraku kaudu, sõltub paljuski söödud toidust. Näiteks taimetoitlased puuksutavad rohkem kui teised, kuna nad söövad palju kapsast ja teisi juurikaid, mille seedimine tekitab palju gaase.
Ka magusasöömine suurendab gaaside hulka.
2. Piim ja juust muudavad hingeõhu halvaks
Halva hingeõhu põhjuseks on sageli halb suuhügieen ja vilets hambapesu. Kui suu eest ei hoolitseta korralikult, koguneb igemete alla baktereid, mis tekitavad halba haisu.
Kõige õudsema hingeõhu tekitab muidugi küüslauk, aga ka piimatooted võivad tekitada halba hingeõhku.
Halba hingeõhku võivad tekitada ka igeme- ja hambahaigused, samuti muud tõved.
3. Tume šokolaad parandab keha lõhna
Keha juures võib olla halb lõhn ka mineraalainete puudusest. Söö tumedat šokolaadi! See sisaldab palju magneesiumi, nagu ka mandlid, kliid, India pähklid ja seesamiseemned.
4. Friikad tekitavad rääsunud haisu
Igaüks, kes on söönud küüslauku või karrit ja läinud järgmisel päeval jooksma, teab, et need on jätnud jälje ka kehalõhnale.
Kui tunned, et su juures on justkui rääsunud hais, siis ehk oled söönud friikaid. Frititud toitude tegemiseks kasutatud õli võib anda ka neid söönud inimesele rääsunud haisu.
5. Bakterid panevad higi haisema
Higi lõhn on individuaalne, sest iga inimese ainevahetusprotsess on individuaalne. Sõltuvalt toitumisest, füüsilisest aktiivsusest ja muudest teguritest tekib igal inimesel oma iseloomulik lõhn, see mõjutab ka talle omast individuaalset nahafloorat.
6. Jalad on nagu juustud!
Jalad võivad haiseda eriti hullult. Juustuhais levib kaugele, kui vabastad higistanud jalad kingadest või saabastest. Higi ise ei haise. Hais tekib higi ja bakterite koostöös. Higi bioloogilisel lagunemisel tekib ebameeldiva haisuga võihape. Just võihape tekitab haisu, mis toob meelde vana juustu.
Hais on eriti hull, kui varvaste vahel pesitseb ka jalaseen.
7. Röhitsused
Röhitsusi peetakse sageli peeruks, mis väljuvad valelt poolt. Päris nii see ei ole. Kõhugaasid tekivad soolebakterite toimel, aga röhitsused tekivad pigem õhust, mis on pääsenud makku söömise või joomise ajal, eriti koos süsihappegaasi sisaldavate jookidega. Seetõttu on röhitsuste hais kindlasti teistsugune kui kõhugaasidel.
Arvatakse, et 20% inimestest, kes röhitsevad ebatavaliselt palju, on seedeprobleemid.
Allikas: Kunto Plus; Jalakliinik.ee
