Keha

ÄRA LÜKKA VETSUMINEKUT EDASI! Head nipid, mis leevendavad kõhukinnisust! (1)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 11. jaanuar 2021 05:00
Foto: Vida Press
Kõhukinnisus kimbutab igas vanuses inimesi. Kõhukinnisuseks peetakse roojamist sagedusega harvem kui kolm korda nädalas. Miks see tekib ja kuidas seda leevendada, selgitab Apotheka proviisor Anne-Mai Rogenbaum.

Sagedasti kaasneb kõhukinnisusega pingutust nõudev valulik roojamine, muutused rooja konsistentsis ja mittetäielik roojamise tunne.

Kõhukinnisus võib olla seotud mitme haigusega, kuid enamasti on see mööduv sümptom, mis saab alguse soole talitlushäirest. Peamisteks põhjusteks peetakse kiudainevaese toidu kestvat söömist, reeglipäratut söömist ja vähest veejoomist.

Sümptomid tekivad sageli ka stressi ja vähese liikumise tulemusena. Kõhukinnisus on seotud ka vanusega, näiteks eakad ei ole enam füüsiliselt nii aktiivsed ning toitumine ei pruugi olla piisavalt rikkalik. Neil on ka rohkem kaasuvaid haigusi. Kõhukinnisus võib tekkida raseduse ajal, selle põhjuseks võivad olla ka ravimid ja magneesiumipuudus.

Leevendavad vahendid

Samal teemal

Sageli ei suudeta harjumusi muuta ja siis tuleb seada sammud apteegi poole. Soolestiku tööd reguleerivad mitmesugused toidulisandid, piimhappebakterid ja lahtistid. Viimastega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad muuta soole töö pikaajalisel kasutamisel laisaks ja tekib sõltuvus lahtistitest.

Probiootikumid soodustavad soolestiku normaalset tervist ja liikuvust ning muudavad soolestiku mikrofloora ning kogu organismi seisundi paremaks. Muutused ei teki üle öö, mistõttu piimhappebaktereid tuleb võtta järjepidevalt. 

Enamasti on kõhukinnisus lühiajaline ja kergesti leevendatav mure, kuid vahel võib ravi kesta mitu kuud. Arsti poole peab pöörduma, kui kõht käib läbi harvem kui kolm korda nädalas, väljaheites on verd, kaasnevad tugev kõhuvalu, iiveldus, oksendamine või kaalulangus.

Nii väldid kõhukinnisust!

  • Söö tervislikult, regulaarselt ja korrapäraselt. 
  • Söö kiudaineterikast toitu: aed- ja puuvilju, täisteratooteid, kuivatatud ploome ja datleid. Õhtuti on soovitatav süüa üks korralikult pestud, kuid koorimata kiivi. Kiudained imavad väljaheitesse lisaks vett, mis pehmendab sooles liikuvat massi.
  • Näri toitu korralikult.
  • Joo vett. Soovituslik päevane kogus on 1,5–2 liitrit, millest suur osa võiks olla puhas vesi. Sobivad ka taimeteed, sidrunivesi ja kodused morsid. Keha vedelikupuudus muudab rooja kõvaks ning see võib sooleseinu vigastada.
  • Väldi alkoholi ja kofeiini sisaldavaid jooke, sest need soodustavad dehüdratsiooni.
  • Liigu rohkem, kuna see kiirendab ainevahetust ja stimuleerib soolte tööd. Ainevahetuse ja soolestiku normaalse töö tagamiseks tuleks  kõndida vähemalt üks tund päevas värskes õhus.
  • Hommikul esimese asjana ja õhtul enne magamaminekut võiks juua sooja sidrunivett pool klaasi või klaasitäis, sest see elavdab soolte tegevust, ergutab seedenäärmeid ja parandab seedeelundite verevarustust.
  • Ära väldi roojamisrefleksi, sest roojamist edasi lükates muutub väljaheide kõvemaks ja väljutamine keerulisemaks.