4. kuni 10. jaanuarini pöördus ägedate respiratoorsete viirusnakkuste tõttu arstide poole 2596 inimest, neist ligi 20% olid lapsed. Kõige enam registreeritud pöördumisi on Ida-Virumaal, Narvas, Tartumaal, Tallinnas ja Pärnumaal.
Nii Euroopa gripiseire võrgustiku kui WHO andmetel püsib Euroopa Liidus ja mujal maailmas grippi haigestumise intensiivsus jätkuvalt madalal tasemel. Mitmesugused hügieeni- ja füüsilise distantseerimise meetmed koroonaviiruse leviku vähendamiseks on mõjutanud ka gripiviiruse levikut.
Gripi tekitajaks on ortomüksoviiruste (Orthomyxoviridae) sugukonda kuuluvad viirused. Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused. Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine.
Gripp on äge viiruslik haigus. Gripp levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed. Hospitaliseerimised ja surmajuhtumid on peamiselt eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas.
Kommentaarid