Uudised

GALERII | Aasta arstiks valiti Covid-osakonna juhataja Alice Lill 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 15. jaanuar 2021 16:37
Alice Lill, Aasta arst 2020.Foto: Tiit Mõtus
Meditsiiniportaali www.arst.ee lugejad ning Eesti Tervise Fond valisid 2020. aasta arstiks Ida-Tallinna Keskhaigla sisehaiguste keskuse ning COVID osakonna juhataja dr Alice Lille. 

Aasta arsti õnnitlesid täna Stenbocki majas peaminister Jüri Ratas ning sotsiaalminister Tanel Kiik, kes andis aasta arstile üle Kai Roosaare klaasskulptuuri.

Samal teemal

Eesti Tervise Fondi juhataja dr Eero Merilind märkis, et 2020. aasta pani tervishoiusüsteemi toimimise tõsiselt proovile. „Valisime Aasta Arstiks 2020 Ida-Tallinna Keskhaigla COVID osakonna juhataja dr Alice Lille, kes töötab igapäevaselt raskete koroonahaigetega ning tänu kelle teadmistele ja töökusele on päästetud mitmeid inimelusid.“

„Näen siin tunnustust sisearstide igapäevatööle, mitte ainult COVID situatsiooniga seonduvale – paljude Eesti haiglate sisearstid on praegu piltlikult öeldes suure tule all,“ lausus dr. Alice Lill. „Tunnustus on alati meeldiv, eriti praeguse raske aasta keerulises situatsioonis. See annab rohkem vastutust ja loodetavasti ka võimaluse rääkida kaasa sisemeditsiini kitsaskohtadega seonduvast,“ leiab dr Lill.

„Oluline sõnum on, et tunnustus tuli sisehaiguste erialale, sest töö haiglas on praegu enneolematult suure koormusega lisaks COVID-ile. Siseosakonna haiged on rasked haiged, iga paranemine teeb rõõmu lähedastele, soojad sõnad tulevad nii haigetelt kui omastelt. COVID osakonna haiged kirjutavad meile praegu kirju, tänu ning häid soove on palju. Ka need, kes ei uskunud varem viiruse olemasolusse, on saanud aru, et see on tõsine haigus. Paraku on raskete haigete raviga seotud ka kaotused, valu ja elu lõppemine – tihtipeale omastele ootamatu, leppimatu situatsioon. Peame olema palju selgitajateks, kuulajateks, raske sõnumi edastajateks. Elu lõpu teemad vääriksid Eestis palju rohkem arutelu ja selgitamist,“ räägib dr Lill.

Oluline on leida lahendused

Aasta arst ütleb, et tema jaoks ei ole keerulisi olukordi, on olukorrad, kus lahenduse leidmine on raske – neid tuleb ette nii osakonda juhtides kui haigeid ravides. Raskete olukordadega tuleb dr Lill toime tänu pikale kogemusele, vahel aitab ka aeg ning patsiendiga suhtes korduvad selgitused. „Oluline on lahendused leida, ükskõik milline see olukord ka ei ole,“ kinnitab. dr Lill.

Pingeid maandab dr Lill perega kodus olles. Samuti armastab ta jalutada ning toimetada maakodus. „Mul on arstist elukaaslane, kes saab kõikidest asjadest aru – olen teda sellel aastal kindlasti oma tööprobleemidega palju koormanud.“

Huvi arstiks saada tekkis Alice Lillel juba 7.-8. klassist – alguses soovis ta saada hambaarstiks, kuid dokumente sisse andes otsustas ta raviosakonna kasuks, kuna tahtis näha siiski suurt pilt. Ta märgib, et tunnustus pani teda pead pöörama ka minevikku – meenutama õpetajaid. „Eeskujuks oli kindlasti arstist ema, kes on endine gastroenteroloog dr Malle Jürgenson, pikalt töötanud ITK-s. Veetsin tänu temale oma lapsepõlves paju aega haiglas. Tänase gasteroenteroloogia mitmed arstid on ema endised kolleegid, keda tunnen juba lapsepõlvest – d. Margus, dr Aua. Minu isa on kehakultuurlane Heino Lill, kunagine tunnustatud korvpallur ja hilisem treener. Praegu otsib ta mulle meediast teaduslikke koroonaartikleid ja kontrollib iga päev, kas olen neid lugenud.“

Kannapööre sisehaiguste suunas

Tegin kannapöörde, otsustasin minna õppima sisehaiguseid, võlutuna sellest, kuidas inimesest ja tema haigustest tuleb aru saada ning kui palju tuleb lugeda, õppida, teada. Kuna residentuur Eestis oli hetkel veel algusaastatel ja sellist eriala ei olnud, pöördusin TÜ prof Vello Salupere poole mõttega selline erialaresidentuur luua. Tagasiside oli  positiivne: avati sisehaiguste residentuur ning esimesel aastal võeti õppima 2 noort arsti, kelle hulgas olin ka mina. Minu sisehaiguste arstiks saamise juures on suurt rolli mänginud dr Ralf Allikvee, kes sellel hetkel Mustamäe haigla juhina mind julgustas ja õppima suunas.“

Dr. Lill lõpetas sisehaiguste residentuuri 2001. aastal, järgnes töö vanemarsti ametikohal PERH-i sisehaiguste osakonnas aastatel 2001-2012.

2012. aastal kutsuti dr. Lill tööle ITK sisehaiguste osakonda, kus ta alustas arstina ja alates 2013 ka osakonna/keskuse juhatajana.

Dr. Lille hinnangul oli juhtimise alustamine tema elus üks keerulisemaid aegu – puudusid oskused, tööd oli palju, meeskond vajas täiendust. „Aja jooksul on paljud asjad paika saanud, mulle on antud võimalus ehitada üles sisehaiguste keskus, kuhu kuulub lisaks sisehaigustele ka kopsuhaiguste ravi.“

ITK sisehaiguste keskust kirjeldab ta praegu kui hulka toimekaid, tarku ja edasipüüdlikke naisi ehk olemas on tiim, kellega edasi minna – ka Tallinna haiglas tulevikus.

Aasta arsti kandidaate said esitada nii  patsiendid kui kolleegid. Aasta arsti valisid meditsiiniuudiste portaali www.arst.ee lugejad ning žürii koosseisus sotsiaalminister Tanel Kiik, perearst Eero Merilind, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse teadusjuht professor Margus Viigimaa.