Uudised

Pfizeri vaktsiini tarnega on probleeme, neid saabub ka Eestisse loodetust vähem. Jesse: uudis tuli meile šokina  (62)

Triinu Laan, Keit Paju, 15. jaanuar 2021 17:30
Sotsiaalminister Tanel Kiik, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse ja Pfizeri esindaja Anneli TaalFoto: ÕL kollaaž
USA ravifirma Pfizer andis teada, et koroonavaktsiini tarne Euroopasse väheneb. See muudatus puudutab ka Eestit.

Sotsiaalministeerium kinnitas, et vaktsiinitarned vähenevad ka Eestisse. AFP kirjutab, et vaktsiini tarne on häiritud järgmised kolm-neli nädalat.

„See on halb uudis, et Eestile ja üldse Euroopa Liidule mõeldud Pfizer vaktsiini koguseid tahetakse vähendada;” kommenteeris sotsiaalminister Tanel Kiik. Ministri sõnul koostas ta koos kolleegidega Lätist, Leedust, Taanist ja Soomest kirja EL tervisevolinikule, et Euroopa Komisjon teeks kõik võimaliku, et vaktsiinitarnete mahud oleksid täismahus.

MInister kinnitas, et järgmisel nädalal saab veel jätkata vaktsineerimisega plaanipäraselt, aga edaspidi pole võimalik samas tempos edasi liikuda.
"Oleme olukorras kus kahe doosiga vaktsineerimise tagamiseks peame väga ettevaatlikult oma reserviga toimetama, eriti seepärast et see uudis tuli ootamatult." Ta avaldas lootust, et uudis tarnete vähendamisest võetakse tootja poolt tagasi.  

"Me me kõik lootsime, et praeguses faasis on turul juba rohkem tootjaid ja vaktsineerimine käib täies hoos. Kahjuks läks see teisiti," tõdes Pfizeri esindaja Anneli Taal.

Ravimifirma esindaja sõnul tuleks vaktsiine kasutada võimalikult efektiivselt. "Ühest viliaalist kasutada spetsiaalseid süstlaid hankides senise viie doosi asemel kuus, mis aitaks jõuda suurema hulga inimesteni." 

Taal kinnitas, et paari nädala jooksul tarned jätkuvad, seda küll väiksemas mahus. "Veebruari keskpaigaks on tarned taastunud samas mahus  ja märtsis on kogused suuremad, kui esialgselt planeeritud. Mingit pahatahtlikkust siin pole."  

Põhjuseks, miks tarned vähenevad, nimetas Taal Belgia tehase toomise ümber korraldamist.

"See uudis tuli meile täna hommikul šokina," kommenteeris sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse . Kuna Eesti jättis esimese nädala tarnest pool reservi, ei pea järgmisel nädalal vaktsineerimist katkestama. 

MInister Kiik toonitas, et praegusel juhul ei ole tootja kinni pidanud avatud ja läbipaistvast infovahetusest. "Info sellist liikumist ei saa kuidagi pidada adekvaatseks. Sellisel kujul tarnete vähendamine poleks tohtinud toimuda."

Eesti pole siiski oma vaktsineerimisgraafikut muutnud, kuigi Kiik ei välista, et vaktsineerimisplaani tuleb muuta kuna lubatud umbes 13 650 doosi asemel tuleb pool. 

Eestisse on seni kolme tarnega saabunud iga nädal ligi 10 000 doosi

Eestis on koroona vastu vaktsineeritud esimese doosiga 16 677 inimest

13. jaanuaril jõudis Eestisse terviseametisse ka esimene vaktsiinitootja Moderna vaktsiini saadetis 1200 doosiga. Reedehommikuse seisuga oli Eestis koroona vastu vaktsineeritud esimese doosiga 16 677 inimest. 

Eestile kokkulepitud Moderna vaktsiini kogus on ca 234 000 doosi, millest piisab ligikaudu 117 000 inimese vaktsineerimiseks. Moderna tarnib Eestisse II kvartalis ligikaudu 103 000 doosi ja III kvartalis samuti ligikaudu 100 300 doosi.

Täpsed tarnete suurused ja ajad selguvad järkjärgult. Eestile ettenähtud pro rata vaktsiinikogus ja tervikuna Moderna leping Euroopa Liiduga hõlmab väiksemaid koguseid, kui teiste tootjate lepingud. Moderna vaktsiiniga alustatakse vaktsineerimist pärast Moderna vaktsiinispetsiifilise koolituse toimumist 14. jaanuaril.

Eesti on seni ühinenud EL COVID-19 vaktsiini ühishankes viie eelostulepinguga (Pfizer/BioNTech, Moderna, AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV ja CureVac), millega on Eestile tellitud kokku 3 177 726 doosi vaktsiini. Valitsus on andnud põhimõttelise heakskiidu Eesti ühinemisele kõigi seitsme Euroopa Liidu ühishankes oleva vaktsiinitootja eelostulepingutega.

Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga juba suvel määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:

  •  tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
  • hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
  • 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
  • elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
  • niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.
18:36

Taal: Informeerisin ministeeriumi esindajat kohe kui see info minuni jõudis. Tänahommikuses teleofnikõnes täpsustasime detaile. Mul on raske kommenteerida, miks see info minu kui Eesti esindajani nii hilja jõudis. 
Jesse täpsustas, et esimene kirjalik info, kui palju tuleb järgmisel nädalal doose Eestisse, jõudis ministeeriumi kell 15.56

18:31

Kiik ei välista, et vaktsineerimisplaani tuleb muuta. Lubatud 14 karbi ehk  umbes 13 650 doosi asemel tuleb pool. 

18:26

Kiik: Mõistva suhtumise eeldus on avatud ja läbipaistev infovahetus, antud juhul ei ole sellest kinni peetud. See, etme saime sellest teada töönädala lõpus, kui meil on järgmiseks nädalaks tellimused tehtud ja vaktsineerimiskavad koostatud, se eei sobi. 
Tundub ilmne, et mingeid aruteluseid pole toimunud ka Euroopa Komisjoniga. Info sellist liikumist ei saa kuidagi pidada adekvaatseks.
Meie oma vaktsineerimisgraafikut pole muutnud. Nõudlus on kõrgem. Meil on üle 10 hooldekodu vaktsineeritud, 130 alles ootab. On väga palju ühiskonna gruppe, kes vaktsiini ootavad. Sellisel kujul tarnete vähendamine poleks tohtinud toimuda. 

18:20

Taal: Belgia tehases on vaja toomist ümber korraldada, et kevadel mahtusi suurendada. Seetõttu on osad tootmisliinid praegu mängust väljas. See on põhjus, miks olime sunnitud Euroopa koguseid vähendama. 

18:19

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse: see uudis tuli meile täna hommikul šokina. Õnneks jätsime esimese nädala tarnest pool reservi, et ei peaks vaktsineerimist katkestama. Seetõttu see ebatavaline uudis ei põhjusta järgmise nädala vaktsineerimiste edasilükkamist. 

18:17

Pfizeri esindaja Anneli Taal: Me me kõik lootsime, et praeguses faasis on turul juba rohkem tootjaid ja vaktsineerimine käib täies hoos. Kahjuks läks see teisiti.
Me oleme pakkunud, et vaktsiine kasutada võimalikult efektiivselt. Ühest viliaalist kasutada spetsiaalseid süstlaid hankides senise viie doosi asemel kuus, mis aitaks jõuda suurema hulga inimesteni. 
Paari nädala jooksul tarned jätkuvad, küll väiksemas mahus. Veebruari keskpaigaks on tarned taastunud samas mahus  ja märtsis on kogused suuremad, kui esialgselt planeeritud. Kui me vaatame suuremat plaani, siis me kindlasti võidame selles. 
Pfizer on olnud suure surve all.Mingit pahatahtlikkust siin pole.  Meie eesmärk on samasugune, mis kõigil valitsustel kogu Euroopas ja maailmas. 

18:11

Kiik:  Vaktsineerimise protsessi kindlus on kahjuks löönud kõikuma.  Kahe vaktsiinidoosi vahelise vahe pikendamist ei ole teadlased toetanud. Praeguse teadmise põhjal saame jätkata vaktsineerimist plaanipäraselt, aga peame rohkem prioretiseerima. Edaspidi pole võimalik samas tempos edasi liikuda.
Oleme olukorras kus kahe doosiga vaktsineerimise tagamiseks peame väga ettevaatlikult oma reserviga toimetama, eriti seepärast et see uudis tuli ootamatult. Loodan, et leiakse võimalus tänased uudised tagasi võtta. 

18:07

Sotsiaalminister Tanel Kiik:  Eestile ja üldse Euroopa Liidule mõeldud Pfizer vaktsiini koguseid tahetakse vähendada. See on halb uudis. 

Tulenevalt segasest olukorrast oleme koos kolleegidega Lätist, Leedust, Taanist, Norrast, Soomes koostanud kirja EL tervsievolinikule, et vaktsiini tarnete õigeaegne laekumine on olulise tähtsusega.