Uudised

Uuring: pea pooled koroonaviirusega nakatunute lähikontaktsed ei muuda oma käitumist (25)

Toimetas Hindrek Pärg, 19. jaanuar 2021 12:07
Foto: Raigo Pajula / Ida-Tallinna keskhaigla
Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringust selgub, et viimase kuuga on nakatunute arv Eestis kahekordistunud. Covid-19 levib kõigis maakondades ja võrreldes detsembrikuise uuringuetapiga on inimesed hakanud märksa enam Eestis ringi liikuma. Samuti on suurenenud nende hulk, kes pärast arvatavat kokkupuudet nakatunuga oma käitumises midagi ei muuda.

Koroonaviiruse levimuse seireuuringu käigus testiti 7.–18. jaanuarini 2362 inimest. Nende seast andis positiivse proovi 55 inimest, kellest üheksa olid haiguse läbi põdenud, 46 aga veel nakkusohtlikud. Seejuures olid ligi pooled (45%) nakatunud haigustunnusteta. Tulemustest järeldub, et Eestis on praeguse seisuga nakkusohtlik 2,3% täiskasvanud elanikkonnast. See on umbes 24 400 inimest ehk iga 43. täiskasvanud elanik. Võrdluseks võib öelda, et jõulude eel lõppenud uuringuetapi põhjal oli nakkusohtlike täiskasvanute osakaal 1,2% elanikkonnast.

Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul pole nende tulemuste taustal piirangute leevendamine lähemal ajal mõeldav. „Selleks, et vältida paari nädala pärast haiglate ülekoormuse ohtu, on äärmiselt oluline, et kõik inimesed järgiksid kehtivaid ohutusabinõusid,“ selgitas Kalda.

Väiksemates rühmades kogunemised ja riigisisene reisimine on kasvanud

Samal teemal

Kalda hinnangul näitavad küsitlusuuringu tulemused, et nakatumisnäitaja tõusu taga on tõenäoliselt pühadeaegsed külaskäigud ja väiksemad seltskondlikud kogunemised

Eelmise uuringuetapiga võrreldes on suurtel rahvaüritustel osalemine ja öine meelelahutusasutuste külastamine kahanenud pea olematuks. Samal ajal on ennekõike noorte täiskasvanute seas sagenenud kuni 20-liikmelistes rühmades üritustel osalemine. Kui enne jõule tegi seda 30% vastanutest, siis seekord juba pea pool noorema vanuserühma esindajatest. Noorte täiskasvanute seas on hoogustunud ka maakondadevaheline liikumine.

Uuringust selgub, et suurenenud on nii nende inimeste hulk, kes on arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, kui ka nende hulk, kes pärast sellist kokkupuudet pole oma käitumises midagi muutnud. Kui eelmises uuringuetapis ütles kolmandik neist, kes olid arvatavalt nakatunuga kokku puutunud, et ei muutnud seejärel oma käitumist, siis seekord oli neid juba 40%.

„Arvestades viiruse laia levimust, on ootuspärane, et nakatunutega kokkupuutujate arv on kasvanud. Teisalt on ohu märk, et varasemast suurem hulk inimesi ei võta seejärel oma elukorralduse muutmiseks midagi ette,“ rääkis Kalda.

Julgustav on aga siiski see, et endiselt kantakse väga hoolega maski ja hoitakse teistega vahet. 77% küsitletutest ütles, et oleks valmis laskma end koroona vastu vaktsineerida.

Kalda sõnul tuleks olukorras, kus vaktsineerimine on Eestis alles üsna algusjärgus ning viiruse levik laialdane, suhtuda ka edaspidi väga tõsiselt kõigisse ettevaatusabinõudesse, mis aitavad viiruse levikut pidurdada. „Praegune suur haigustunnusteta nakatunute hulk näitab, et on väga tähtis hoiduda vahetutest kokkupuudetest ja järgida vähimagi nakkuskontakti kahtluse korral eneseisolatsiooni reegleid. Vaid nii saame viiruse leviku tee ära lõigata,“ ütles Kalda.

Seireuuringut teevad 17 teadlast viiest Tartu Ülikooli instituudist. Partneritena aitavad kaasa Synlab ja Kantar Emor. Rohkem infot on koroonaviiruse levimuse seireuuringu kodulehel.

Samal teemal

31.02.2021
ÜLEVAADE | Eesti avaliku elu tegelased, kes on põdenud koroonaviirust
22.00.2021
Suri neli koroonaviirusega nakatunut, haiglaravi vajab 405 Covid-19 patsienti
19.00.2021
EESÕIGUS KOROONAVIIRUSE VASTU? Kultuuriminister küsib sportlastele vaktsiini, et neid olümpiale saata