Keha

VIDEO | KEHAL ON HÄIRIVAD PUNASED TÄPID? Arst selgitab, kas need on ohtlikud ja kuidas neist lahti saada 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 20. jaanuar 2021 07:00
Foto: Erakogu
Kas oled pannud oma nahal tähele imelikke punaseid täpikesi, mida kipub aastate jooksul kahjuks  lisanduma. Või on nahal näha häirivaid pisikesi veresooni, mis meenutavad ämblikku? Nahaarst Bret Kaldvee selgitab videos, mis on kirssangioomid ja ämblikneevused. Kas need on ohtlikud? Kuidas neid lahti saada?

Dr Kaldvee sõnul leidub peaaegu igal üle 30 aastasel inimesel, kes tuleb nahaarsti vastuvõtule, ka mõni kirssangioom. Kuidas kirssangioomi ära tunda? „Kliiniline pilt on väike täpp, kuid vahel võib see olla isegi ühe sentimeetri suurune. Tüüpiliselt on kirssangioom punane, kuid see võib olla ka lillakas või  sinine. Mõnikord võivad need tõmbuda ka täiesti mustaks.“

Mõned patsiendid on väga teadlikud nende olemasolust, sest need on nähtaval kohal – näol või rinnakul, aga mõni ei teagi, et ka neil on kirssangioomid. "Sageli ma toon selle ikka välja, et seljal või käel on punane täpp," ütleb dr Kaldvee.

„Kui nahal on mõni üksik punane täpp, siis see kindlasti ei viita sellele, et on mingi süsteemne haigus või probleem,“ rahustab nahaarst Bret Kaldvee.. Foto: Erakogu

Samal teemal

Dr Kaldvee sõnul on need healoomulised veresoonte muutused. Mis neid põhjustab, pole täpselt teada. On olemas küll teatud haigusi, mille korral on kirssangioome rohkem. „Kui nahal on mõni üksik punane täpp, siis see kindlasti ei viita mingile süsteemsele haigusele või probleemile,“ rahustab arst.

Kirssangioome leidub nii meestel kui naistel, mingisugust erinevust pole ka esinemissageduses. Arsti kinnitusel pole ka rassilisi erinevusi. „Küll aga paistavad need heledamal nahal kontrasti tõttu paremini silma.“

„Kirssangioomid võivad tekkida igas vanuses, kuid me näeme nende arvu suurenemist alates 40ndatest aastatest. Need võivad olla praktiliselt igal pool kehal, kuid kõige sagedamini näeme neid skalbi piirkonnas, näol, rinnakul või kehatüve ülaosas, kuid väga sagedased on need ka kätel ja jalgadel.“

Diagnoosimiseks piisab 99,99% juhtudest nahaarsti silmadest.  „Mõningatel juhtudel kasutame ka dermatoskoope. Väga-väga harva tuleb võtta biopsia, kui see tundub kahtlane. Eelkõige teeme seda väga suurte kirssangioomide korral, et välistada nahakasvajaid.“

Kui kirssangioomid on nähtaval kohal, võivad need väga häirida. Foto: Vida Press

Kirssangioome pole vaja tingimata eemaldada. „Kui nahal on täpid, mis teid ei häiri, siis pole absoluutselt vajalik mingi ravi. Kui need on aga piirkonnas, mis paistavad välja ja häirivad, siis kasutatakse erinevaid eemaldamismeetodeid.“

Dr Kaldvee sõnul kasutatakse ka elektrokirurgiat ja krüoteraapiat, kuid vaskulaarsed laserid on tema arvates oluliselt täpsemad ja väiksemate kõrvaltoimetega kui näiteks krüoteraapia. 

Ämblikku meenutav iluviga

Nahal võivad paikneda ka ämblikneevused. Nende nimi on tulnud sellest, et nahal on suurem punetav ala, kust hargnevad laiali väiksemad veresooned, meenutades välimuselt ämblikku.

Ka ämblikneevus on väga-väga sage diagnoos. „On leitud, et 10% inimestest on üks või mitu ämblikneevust. Jällegi – meeste ja naiste vahel erinevust ei ole. Samamoodi pole erinevust rasside hulgas.“

Ämblikneevus. Foto: Vida Press

 Aga kuna see on punetav nahamuutus, siis heledamal nahal paistab see paremini välja. Ämblikneevused eelistavad näo-, kaela- ja rinnakupiirkonda ning võivad olla väga erineva suuruse ja kujuga. „Need ei ole kuidagi ohtlikud,“ selgitab dr Kaldvee. „Aga kui neid traumeerida, siis võib oodata sellest piirkonnast keskmiselt suuremat veritsust.“

Nahaarst kinnitab, et trauma ei suurenda pahaloomulisuse tõenäosust, samuti ei lähe ükski ämblikneevus pahaloomuliseks. Ka ämblikneevusi saab ravida vaskulaarsete laseritega, millega antakse üks-kaks impulssi ämbliku keskosa suunas.

Dr Kaldvee paneb südamele, et kõik nahamuutused on arukas lasta dermatoloogil üle vaadata.