Uudised

TÕHUS KAITSE: esimesed Covid-19 vaktsiinid hoiavad ära üheksa haigusjuhtu kümnest (8)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 20. jaanuar 2021 15:13
COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste nõuete järgi nagu iga teist ravimit, ainult et nii arendajad kui järelevalvajad on oma tööd maksimaalselt tõhustanud.Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium
Ravimiameti meditsiininõuniku Alar Irsi arvates on teadus näidanud koroonapandeemia ajal, mida ta suudab häda ajal inimestele anda.

"Maailm on hädas – lisaks tervishoiusüsteemi ülekoormusele on ühiskonna toimimine oluliselt takistatud, nii inimesed kui ettevõtted on väga keeruliste valikute ees," ütleb ta Euroopa Komisjoni Eesti esinduse blogis, kus ta räägib uutest koroonavaktsiinidest.

Samal teemal

Kuidas hindab vaktsiinide ohutust Euroopa Ravimiamet ning kuidas kaalutakse vaktsiini positiivseid mõjusid võrrelduna võimalike riskidega?

Euroopa Ravimiameti hinnangu taga on väga paljude ekspertide töö – ravimitootja kogutud ja müügiloa taotlemisel esitatud teadusandmed vaktsiini kvaliteedi, toime ja kõrvaltoimete kohta vaadatakse n-ö leht-lehe haaval üle ning järeldusi võrreldakse varem vaktsiinide kohta teada olevaga.

Esmalt hindavad Euroopa Liidu kahe liikmesriigi ravimiametid üksteisest sõltumatult kogu teavet. Seejärel arutatakse nende hinnanguid erinevates teaduslikes töörühmades ning lõpuks annab kõikide liikmesriikide esindajatest koosnev Euroopa Ravimiameti inimravimite komitee oma arvamuse müügiloataotluse kohta.

Komitee arvamus on positiivne, kui vaktsiini toodetakse nii, et selle kvaliteet on tagatud ning kui vaktsiini kasu ületab selgelt riskid. Sealjuures arvestatakse võimalusega, et väga harva esinevad kõrvaltoimed ei pruugi olla veel teada ja vaktsiini uurimine peab pärast müügiloa saamist jätkuma.

Kuidas kontrollitakse COVID-19 vaktsiini ohutust võrreldes tavaliste vaktsiinidega, millised on siin erisused?

COVID-19 vaktsiine arendatakse samasuguste nõuete järgi nagu iga teist ravimit, ainult et nii arendajad kui järelevalvajad on oma tööd maksimaalselt tõhustanud.

COVID-19 vaktsiinide ohutust on hinnatud väga suurtes inimuuringutes ning vaktsiinide tavalisemad kõrvaltoimed ning nende tõsidus ja sagedus on uuringuis hästi kirjeldatud. Tulenevalt vajadusest vaktsiinid võimalikult kiiresti kasutusele võtta, ei ole müügiloa otsust tehes teada vaktsiini pakutava kaitse kestus, selle peavad teadlased välja selgitama vaktsiini kliinilise kasutamise käigus jätkuvates uuringutes.

Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium

Küllaltki tõenäoline on, et eraldi hanke puhul jõuaks vaktsiin Eestisse hiljem kui suurtesse riikidesse. Euroopa Liit on rõhunud suurte ja väikeste riikide solidaarsusele ja kõigi eurooplaste võrdsele õigusele vaktsineeritud saada. Õigupoolest on lisaks ELi liikmesriikidele seistud ka maailma vaesemate riikide eest ja loodud mehhanismid nende vaktsiiniga varustamise toetamiseks.

Vaktsiinivastasuse üks ajalooline põhjus on olnud see, et neil on ilmnenud ebameeldivad kõrvaltoimed või pole need olnud piisavalt tõhusad. Kuidas on seekord vaktsiini turvalisuse ja tõhususe hindamisel arvestatud, et kui kõrged ootused ei vasta eurooplaste lootustele, siis rikub see usaldust ka järgmiste põlvkondade vaktsiinide vastu?

Ma arvan, me peame meenutama, millest ja mis kontekstis me räägime. Maailm on hädas – lisaks tervishoiusüsteemi ülekoormusele on ühiskonna toimimine oluliselt takistatud, nii inimesed kui ettevõtted on väga keeruliste valikute ees.

Kõikidel ravimitel, sh kõikidel vaktsiinidel, on kõrvaltoimed. Ükski ravim, sh vaktsiin, ei ole 100% efektiivne. Kui COVID-19 vaktsiinide väljatöötamist alustati, lepiti kokku, et vähemalt 50% efektiivsusega vaktsiinist oleks juba palju abi.

Foto: Raigo Pajula / Sotsiaalministeerium

Esimeste kasutusele jõudvate vaktsiinide efektiivsus on üle 90%, see tähendab, et nad hoiavad ära üheksa sümptomaatilist COVID-19 juhtu kümnest, mis ilma vaktsineerimata inimestel oleks tekkinud. Vastukaaluks tekib vaktsineeritutel üsna sageli süstekoha reaktsioone ja üks-kaks päeva kestvat enesetunde muutust (kerge kuni mõõdukas väsimus, peavalu, lihaste-liigeste valu, külmavärinad ja palavik), rohkem pärast teist vaktsiiniannust. Eakad talusid vaktsiini üldiselt paremini. Kümnete tuhandete inimeste vaktsineerimise käigus pärast inimuuringuid on nähtud üksikuid kiireid raskeid ülitundlikkusreaktsioone, seetõttu tuleb kõiki vaktsineerituid veidi aega pärast süstimist jälgida.

Milliseid olulisi asjaolusid pole Eesti avalikkuses vaktsiinist rääkides veel teadvustatud?

Me oleme küllaltki kriitilised nii akadeemiliste teadlaste, ravimiarendajate kui järelevalvajate suhtes. COVID-19 on minu meelest näidanud, mida teadus on võimeline ühiskonnale andma, kui häda on suur ja kõik osapooled paljudes riikides lepivad kokku ühise eesmärgi nimel pingutada.

COVID-19 vaktsiine arendades ei jäetud ühtegi nõutavat reeglit täitmata ega kasutada olnud ajaraamis vastatavat teaduslikku küsimust uurimata: lihtsalt kõik on olnud avatud, leidlikud ja teinud maksimaalse tõhususega tööd, et me saaks mõistliku elukorralduse juurde naasta.