Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma põhjuseks vereringeelundite haigused (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (955). Järgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).
Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 põhjustatud haigus Covid-19 oli 201 inimese surma põhjuseks, neist 96 olid mehed ja 105 naised. Covid-19 põhjustatud surmade arv oli suurim vanuserühmas 75aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuserühmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat Covid-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65aastaste vanuserühmas oli surmasid 19 ning 65–74aastaste hulgas 30. Kuude lõikes esines kõige rohkem Covid-19 surmasid (89) detsembris.
2020. aasta surma põhjuste andmed on esialgsed, neid täpsustakse ning ja eelmise aasta lõplikud andmed avaldab TAI surma põhjuste register 3. mail.
Kuidas kogutakse ja määratakse surma põhjuste andmed?
Surma põhjuse teatise täidab arst. TAI surma põhjuste register pärib surma põhjuste andmeid elektroonselt tervise infosüsteemist igal tööpäeval.
Covid-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina. TAI surma põhjuste registri Covid-19 surmade arv on väiksem terviseametist pärinevast Covid19 positiivsete surmade arvust, kuna terviseamet avaldab Covid19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algpõhjuse määramist.
Surmade üldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad välismaal, avaldab ja analüüsib statistikaamet.
Kommentaarid