Uudised

KAS PEAKSID VÕTMA VITAMIINE? Proviisor selgitab, mida ja millal võib sul vaja minna 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 8. veebruar 2021 07:00
Kui menüü on mitmekesine, peaks inimene saama vajalikud vitamiinid toiduga kätte. Foto: Vida Press
Tervislikult toitudes ja süües piisavalt puu- ja juurvilju saab inimene vajalikud vitamiinid toiduga kätte. Kuid vahel ei ole menüü piisavalt mitmekesine ja tulemuseks võib olla mõne vitamiini või mineraalaine puudus. Vitamiinipuudus on kerge tekkima ka haiguse tagajärjel või dieedipidamisel.

Milliseid vitamiine peaks võtma? Südameapteegi proviisor Külli Teder soovitab enne vitamiinide tarvitamist apteekri või perearstiga arutada, mida konkreetse kaebuse korral soovitatakse. Vitamiine tuleks võtta kuuridena, ka profülaktika mõttes.

„Kui vitamiine võetakse järjepidevalt pika aja vältel, võib organism muutuda laisaks, sest on harjunud saama lisaaineid mujalt, mitte toidust,“ selgitab proviisor Külli Teder.Foto: Erakogu

 D-vitamiin

Tederi sõnul on eestlastele sageli iseloomulik D-vitamiini puudus. „Eelkõige ohustab D-vitamiini nappus väikelapsi ja vanemaid inimesi, viimased väldivad intensiivset päikest ja suvisel ajal keskpäeval õues ei käi,“ selgitab proviisor. „Kuna aga D-vitamiini sünteesitakse nahas konkreetse tugevusega päikesevalguse toimel, ongi tulemuseks D-vitamiini puudus.“

Samas soovitab Teder inimestel vitamiine, sealhulgas D-vitamiini mitte üle manustada. „Nagu iga ravimit, tuleb ka vitamiine võtta ettenähtud koguse piires. Organism peab tegema palju tööd, et liigsed ained kehast väljutada.“

Foto: Tiina Kõrtsini

Oomega-3-rasvhapped

„Teatud oomega-3-rasvhappeid ei ole meie keha võimeline ise tootma, seetõttu on äärmiselt oluline, et saaksime need kätte toiduga,“ selgitab proviisor. „Näiteks leidub neid kalas, aga soovitusliku kala söömise sageduseni  – kord nädalas – jõuavad vähesed. Seetõttu võiks oomega-rasvhappeid juurde võtta.“

Tederi sõnul on oomega-3-rasvhapped olulised südamele ja ajutegevusele. Tänu nendele on ka veresooned elastsemad. „Oomega-3-rasvhapped aitavad ennetada südame-veresoonkonna probleeme, samuti soodustavad need ajutegevust ja parandavad inimese immuunsust.“ 

Kaltsium

Suurenenud kaltsiumivajadusele soovitab Teder tähelepanu pöörata eelkõige vanematel naistel, kes on jõudnud menopausiikka. „Östrogeenid on seotud kaltsiumi ainevahetusega inimese organismis,“ selgitab Teder. Teatud vanuse saabudes väheneb östrogeenide tase organismis, mis halvendab kaltsiumi imendumist ja luud võivad muutuda nõrgemaks. See võib omakorda kaasa tuua osteoporoosi.

Kaltsiumi ei tasu proviisori hinnangul võtta D-vitamiinita. Kaltsiumi imendumine organismis on seotud ka magneesiumiga ehk kaltsium imendub organismis siis, kui on piisavalt magneesiumi.

Foto: Pixabay

Magneesium

„Magneesium on vajalik lihaste töös. Kui kaltsium aitab lihasel kokku tõmmata, siis magneesium on selleks, et lihas saaks lõõgastuda,“ toob Teder lihtsa näite.

Samuti on magneesium seotud närvisüsteemiga, aitab toime tulla stressiga ja on väga vajalik südame töös. „Minu soovitus on profülaktika mõttes teha magneesiumi- ja kaltsiumikuur, eriti sportlastel ja eakamatel inimestel. Ma ei soovita seda põhjendamatult kuust kuusse lisaks süüa.“ Teder soovitab kaltsiumi ja magneesiumi võtta eri aegadel, ühte hommikul ja teist õhtul.

B-vitamiinid osalevad paljudes organismi protsessides. „Inimesel on selle grupi vitamiine vaja põhitoitainete ainevahetuses organismi energiaga varustamiseks. Lihtsalt öeldes – et inimesed saaksid toidust energia kätte,“ kõneleb proviisor. Tema sõnul võib B-grupi vitamiinide puudus põhjustada väsimust.

Teatud olukordades võib tekkida ka konkreetse B-vitamiini puudus. „Näiteks on eakamatel inimestel sageli B1- või B12-vitamiini puudus,“ toob Teder näite.

C-vitamiin

C-vitamiini soovitab proviisor võtta haiguste ajal. „Optimaalne ühekordne annus on 200 mg C-vitamiini. Samas vajatakse C-vitamiini rohkem, kui inimesel on stress või kui ta suitsetab.“ C-vitamiin on tugev antioksüdant, see tugevdab immuunsust ning sel on oluline roll sidekoe normaalses arengus. C-vitamiini on vaja naha, igemete, hammaste, veresoonte ja luude jaoks.

Proviisor paneb südamele, et ka C-vitamiini ei tohiks tarbida ettenähtud kogusest enam. „Soovitan võtta 200 mg kaupa mitu korda päevas, mitte 1000 mg korraga. Liigse C-vitamiini kehast väljutamine on neerudele lisatöö. Samuti omastab organism C-vitamiini paremini, kui seda korraga vähem tarbitakse,“ selgitab proviisor.

Foto: Tiina Kõrtsini

Kui kaua peaks võtma vitamiine?

Tavaliselt peaks vitamiinipuudusega seotud probleemid, näiteks väsimus ja kurnatus taanduma 1–3kuulise kuuriga. „Kui vitamiine võetakse järjepidevalt pika aja vältel, võib organism muutuda laisaks, sest on harjunud saama lisaaineid mujalt, mitte toidust,“ selgitab proviisor Külli Teder. Ta toonitab, et alati ei ole kehv enesetunne seotud vitamiinide ja mineraalainete puudusega. „Kui kuu aja jooksul enesetunne ei parane, tuleks kindlasti pöörduda perearsti poole, sest tegemist võib olla ka mõne tõsise probleemiga.“

Foto: Pixabay

Allikas: Südameapteegi tervisenõuanded

Samal teemal

23.05.2021
KÕHUGAASE KOGUNEB LIIGA PALJU? Nii saad sellest häirivast murest jagu!
25.01.2021
NAHK ON LIIGA KUIV? Nahaarst paneb südamele: järgi hooldusel neid kolme põhitõde!
12.01.2021
IMMUUNSÜSTEEM VAJAB TUGE! Võta appi need vahendid, et suudaksid haigustele paremini vastu panna
08.01.2021
VALUSAD SÄÄREKRAMBID: viis kõige tavalisemat põhjust, mis neid esile kutsuvad