Lutsar: 40% lähikontaktsetest ei muuda oma käitumist, olgugi et isolatsioon on üks olulisemaid samme viiruse leviku takistamiseks (177)

Lühidalt öeldes loetakse lähikontaktseks Lutsari sõnul isikut, kes koroonapositiivsele isikule on olnud lähemal kui kaks meetrit ja kauem kui 15 minutit. Isolatsiooni, ehk jääda koju ja mitte kohtuda siseruumis teiste inimestega, tuleb jääda kohe, kui lähikontaktist teada saadakse. Kui ei teki haigussümptomeid, siis kestab isolatsioon kümme päeva.

"Peaaegu 12 kuud oleme elanud koos koroonaviirusega, aga ikkagi tekitab küsimusi kuidas käituda lähikontaktsena. Lähtudes seireuuringu küsitlustest selgub, et 40% inimestest ei muuda oma käitumist kui saavad teada, et on olnud PCR positiivse isiku lähikontaktsed vaatamata sellele, et potentsiaalse nakkushaige isolatsioon on üks olulisemaid tegevusi nakkushaiguste vältimisel," kurvastab Lutsar.

"Mida paremini isoleeruvad lähikontaktsed seda raskem on viirusel ühiskonnas levida. Lähikontaktsena isolatsioonis olemine on ebamugav, aga mitte midagi sellist, millega hakkama ei saa," märgib viroloogiaprofessor.

Lutsar selgitab, miks tuleb lähikontaktsena isoleeruda: koroona on viirus, mida iseloomustab pikk inkubatsiooni aeg, 2-14 päeva, kuigi enamus siiski haigestub kümne päeva jooksul, ja kus viiruse levitamisel olulist osa etendavad presümptomaatilised näiliselt terved isikud.

"Oht nakatuda koroonapositiivse isikuga kontakti järgselt oleneb kontakti intensiivsusest. Kui elada koroonapositiivse isikuga ühes leibkonnas, siis nakatub umbes 40% kontaktsetest, kuid kogukonna kontaktide korral, näiteks öökohal, koolis, nakatub umbes 4%. Rusikareegel on, et mida tihedam kontakt seda suurem on tõenäosus nakatuda," märgib Lutsar.

Lutsar nendib, et maskide või respiraatorite kandmine, distantsi hoidmine ja käte pesemine vähendab küll oluliselt nakatumise ohtu, kuid ei väldi nakatumist sajaprotsendiliselt.

"Kuna meil pole praegu ühtegi vahendit öelda, kes lähikontaktsetest nakatub ja kes mitte, siis viiruse leviku vältimiseks peavadki kõik lähikontaktsed kohe, kui kontaktist teada saavad, eneseisolatsiooni jääma," kirjutab Lutsar.

Lähikontaktseks loetakse ka inimest, kes on kokku puutunud inimesega, kel on haigussümptomid, või kes on kokku puutunud koroonapositiivsega 48 tunni jooksul enne haigussümptomite või positiivse testi andmist. Lähikontaktsete kontaktseid, ehk sekundaarseid kontakte nakkushaigega kontaktseks ei loeta ja nendele ei laiene ka isolatsiooni nõuded. Samuti ei kuulu lähikontaktsete hulka õpilased ja õpetajad, kes kooli juhtkonna otsusel on suunatud igaks juhuks distantsõppele või töötajad, kes on suunatud kodutööle ning, kellel otsene kontakt koroonapositiivse isikuga puudub.

Karantiini tuleb Lutsari sõnul jääda kohe, kui selgub, et oled olnud lähikontaktis, mistõttu on oluline, et koroonapositiivsed inimesed teataksid oma kontaktsetele positiivse testi tulemusest viivitamata.

"Väär on arusaam, et enne ma isolatsiooni või karantiini ei jää kui terviseamet mulle helistab. Terviseamet ei ütle teile midagi mida te juba ise ei tea. Isolatsioonis või karantiinis olek on ebamugav, aga see on siiski oluliselt paremini talutav kui elada teadmisega, et minu hooletuse tõttu on keegi väga raskelt haigestunud," nendib Lutsar.

Lähikontaktsena tuleb Lutsari sõnul püsida kodus ja vältida teiste inimestega kokku puutumist nii palju kui võimalik. "Kuna lähikontaktne on enamasti terve, siis kodust töötamine või õppimine pole keelatud, samas aga tuleb loobuda kõigist tegevustest, mis toimuvad väljaspool kodu, ehk sõpradega ning perekonna liikmetega kokku saamine, poes käimine, igasugused peod, huvitegevus jne. Õues käimine pole keelatud, aga sealgi vältige kontakte ja eelistage kohti, kus on vähe inimesi. Kaubanduskeskustest, sõpradest, trennidest ja muust sarnasest hoiduge eemale. Kui tekivad väiksemadki haigussümptomid, siis minge kohe testima, et ennekõike tuvastada teie lähikontakte. Kui olete korralikult isolatsioonis püsinud, siis tekib ka uusi kontakte minimaalselt," selgitab ta.

Lähikontaktse isolatsioon lõpeb kümme päeva pärast kontakti juhul, kui haigussümptomeid ei teki. "Kui tekivad COVID-19 sümptomid (palavik, köha/nohu, maitse ja lõhnatundlikkuse häired, aga ka peavalu, kõhuvalu koos kõhulahtisusega), siis tuleb koheselt pöörduda perearsti poole ja SARS-CoV-2 olemasolule testida. Üldreeglina isolatsiooni lõppedes testi teha pole tarvis, see ei anna midagi juurde. Siiski võib perearst soovitada lähikontaktsele testimist viiendal-kuuendal isolatsiooni päeval, et teha võimalikult varakult kindlaks nakatumine," kirjutab Lutsar.

Lähikontaktsena ei pea isolatsooni jääma:

- isikud, kes on saanud täieliku vaktsiinikuuri Euroopa liidus registreeritud vaktsiinidega. See tähendab, et teisest vaktsiinisüstist peab olema möödas seitse päeva Comirnaty vaktsiini, 14 päeva Moderna vaktsiini ja 15 päeva AstraZeneca vaktsiini korral.

- isikud, kes on põdenu koroonaviirust kuue kuu jooksul.

- isikud, kes on olnud lähikontaktsete lähikontaktsed (nt. kui lapse klassis on olnud koroonapositiivne, siis selle lapse leibkondsed lähikontaktsed pole ja võivad oma tavalist elu jätkata).