"Tegelikult täisväärtusliku toitumisega enam-vähem tervel inimesel pole mingit lisamagneesiumi vaja, saab tavalisest toidust kõik kätte," arvab dr Viktor Vassiljev.Foto: Robin Roots
Hea nõu
9. veebruar 2021, 06:00

DR VASSILJEVI NÕUANNE | Missugusel kujul magneesium aitab jalakrampide vastu?

Rohuteaduses tekivad aeg-ajalt teatud moesuunad. Õieti mitte niivõrd rohuteaduses, kui rohutarbimises. Kunagi peeti C-vitamiini võluvitsaks kõigi hädade vastu. Siis oli hitiks vitamiin E.

Nelikümmend aastat tagasi ilmus välja ibuprofeen (tookord bruffeeni nime all), rasked liigesehaiged viskasid kargud nurka ja lõid tantsu. Stugeroon (cinnarizin) tõi sklerootikutel mälu tagasi. Mitte kauaks, aga asi seegi. Apteekrid muuseas iga uue imerohu ilmudes proovivad selle enda peal ära, kas äkki tuleb igavene noorus ja surematus ja muudab tina kullaks. Enamasti ei muuda.

Ja siiski – kui teie apteekril põsed roosad ja tuju rõõmus, siis võite julgelt tema käest rohtu osta: ta teab, mida müüb. Tänapäeval on magneesium justkui apteegiriiuli Gucci. Sobib või ei sobi, on vaja või mitte – no kuidas sa jätad ostmata, kui teistel olemas. Hea, et vähemalt kellelgi tekib küsimusi:

"Ravimite ja toidulisandite valikus on magneesiumi mitmel kujul. Milline variant oleks õigem osta - magneesiumtsitraat, magneesiumdiglütsinaat, magneesiumoksiid? Kas on teada midagi nende toimete erisuse kohta? Kasutan magneesiumi jalakrampide vastu – nagu apteekrid soovitasid."

Ravimeid tuleks tarvitada siiski arsti soovitusel, ka toidulisandi asjus oleks kasulik küsida, kas teie arst peab seda vajalikuks. Ja kui te arsti juures ei käi, ju on siis tervis korras ja ma ei kujuta ette, milleks tervel inimesel üldse toidulisandit vaja. No eks ta annab kindlama tunde, et olete midagi oma tervise heaks teinud, kui ei viitsi võimelda ja tervislikult toituda.

Nii et, millist apteeker soovitas, seda võtke. Toidulisandite retseptuurid on kokku pandud selliselt, et need inimese tervist ei kahjustaks – ega tootja ei taha ju ostjatest ilma jääda. Ja pole mingit vahet, millisel kujul seal magneesium sees on, sest ainevahetuse käigus lagunevad kõik ühendid elementideks ja lihaskiududesse läheb magneesium puhtalt ioonide kujul.

Võibolla proviisor oskab täpsemalt selgitada, millised magneesiumisoolad millistes biokeemilistes reaktsioonides osalevad, minu haridus seda ei võimalda. Teine asi, et magneesium, ükskõik mis kujul, krampe otseselt ei ravi, see on viimasel ajal lihtsalt moe värk.

Tõsi, magneesiumipuudus võib suurendada lihaste krambivalmidust, aga krampide otsene põhjus on tavaliselt siiski midagi muud – kõige sagedamini kas verevarustuse häire või närvide pitsumine. Põhjust tulebki ravida. Magneesiumi manustamine võib ainult vähendada lihaste krambivalmidust. Juhul muidugi, kui ei ole mingit väga spetsiifilist ainevahetusehäiret, mis tekitaks magneesiumipuudulikkuse. Näiteks rasket mürgistust või nälgimist.

Tegelikult täisväärtusliku toitumisega enam-vähem tervel inimesel pole mingit lisamagneesiumi vaja, saab tavalisest toidust kõik kätte. Ja kui juba mingil põhjusel (dieet, stress, pikaajaline kurnav haigus) organismil on suurem vitamiinide ja mikroelementide vajadus, siis see puudutab mitte isoleeritult magneesiumi, vaid kõiki mineraale. Vastavalt multivitamiinikompleks mineraalidega oleks asjakohane. Ükskõik milline, oleneb rahakotist, koostis hinnast eriti ei sõltu. Näidake rahakott apteekrile ette, küll ta siis annab sobiva.