Uudised

KUI OHTLIK ON KÄIA HAMBAARSTI JUURES? Arst selgitab, mis aitab vältida koroonaviirusega nakatumist 

Toimetas Sirje Maasikamäe, 10. veebruar 2021 07:00
Pilt on illustratiivne. Foto: Vida Press
Hambaarsti ametit on peeti eelmise aasta kevadel koroonaviiruste leviku suhtes üheks kõige ohtlikumaks, sest hammaste puurimine tekitab õhku aerosoolipilve, mille osakesed võivad lenduda isegi viie meetri kaugusele. Mis on aasta jooksul muutunud? Milline on hambaarstide turvavarustus, et koroonaviirusega ei nakatuks arst ega patsient?

Kui COVID-19 esimese laine ajal olid kõige suurema haigestumise riskiga ametid õed, arstid, hambaarstid, füsioterapeudid, bussi-, trammi- ja taksojuhid, siis teise laine ajal said nendeks baaritöötajad, ettekandjad, toidumüüjad, reisisaatjad-stjuardessid, selgus Norra Rahvatervise Instituudi raportist.

Samal teemal

Juba koroona esimene laine ajal saabus teadmine, et kui hambaarstitooli istub koroonapositiivne patsient, on arsti haigestumise tõenäosus erakordselt suur ning viiruse võivad üles korjata ka kliinikut külastavad teised patsiendid.

Selles hirmus peatati koroonakevadel Eestis kuuks ajaks tavapärane hambaravi, alles jäid vaid erakorralist abi osutavad kliinikud kahes linnas. Teadmatus, milleks on koroonaviirus suuteline, oli sel ajal suur.

Norras läbi viidud uuring aga näitab, et vahepealsetel kuudel on kliinikutes toimunud muudatused - 2020. a lõpuks oli hambaarstid liikunud juba kõige väiksema viiruseriskiga ametipositsioonile. Kuna eri riikide hambaarstid suhtlevad omavahel ja vahetavad kogemusi, on teadmised koroonast hoidumise võimaluste kohta Eestis ja Norras sarnased.

Kuidas tõkestatakse viiruse levikut?

Kuidas haigestumist Eesti hambaravikliinikus välditakse, selgitab oma kogemuste põhjal Kliinik 32 hambaarst Reeli Kotkas:

„Viimase aasta jooksul oleme õppinud, et kõige tähtsam abivahend viiruse vältimiseks on hambaarsti jaoks respiraatori ja visiiri kasutamine, sest nende puhul on tõendatud viirust tõkestav efekt. Teiseks on oluline kõikvõimalik desinfitseerimine – nii pidev käte ja pindade desinfitseerimine. Osas  hambaravikliinikutes on kasutusele võetud ka desinfitseerivad suuveed või spreid, mille puhul on samuti tõestatud viirusevastane toime ja kaitse nakatumise eest.

Iga hambaarsti kaitsevarustusse kuulub kirurgiline mask, mida tegelikult on hambaarstid ka varem pidanud kandma. Lisandunud on respiraator maski alla, samuti kasutame kaitseprille või kaitsevisiiri ning peseme ja desinfitseerime sageli käsi.

Patsient, alates hetkest, kui ta siseneb kliinikusse, peab kandma maski ja desinfitseerima käed. Kui juhatame patsiendi kabinetti, teeme tema eest ukse lahti, et ta kliinikus viibimise ajal puudutaks võimalikult vähe erinevaid pindasid. Kui on vaja kasutada hambapuuri, anname patsiendile suu loputamiseks desinfitseerivat suuloputusvett või piserdame tema neelu spreid, mis annavad lisakaitset nakatumise eest. Samuti kasutame hammast puurides spetsiaalset kummist kaitset Kofferdam, mis isoleerib ravitava hamba ülejäänud suuõõnest ning see takistab täiendavalt viiruseosakeste levimist hambaarstitööga alati kaasas käivasse aerosoolipilve.

Väga suur mõju viiruse vältimisel on ka suhtlemine patsiendiga enne visiiti. "Päev enne helistame patsiendile ja küsime, kas ta on terve ja tunneb ennast tervena?" selgitab dr Kotkas.  "Kui selgub, et tervisega on muresid, siis tühistame järgmise päeva visiidi ja pakume talle uue aja. See küll muudab hambaarstide graafikud keeruliseks, kuid patsientide hirmu viiruse ees ei tohi alahinnata.

Patsiendid tulevad hambaravikliinikusse väga erinevate muredega. Neile, kel seisab ees narkoosis hambaravi, tehakse täiendavalt riski vältimiseks koroonaviiruse test. Näeme selle vajadust, sest neil tuleb kliinikus viibida pikemalt ja narkoosis raviga on seotud suurem hulk ravipersonalist.

Aastale tagasi vaadates võib öelda, et meil on hästi läinud. Aasta jooksul ei ole meile teadaolevalt haigestunud kliinikus töö juures ükski töötaja ega meie kliinikut külastanud patsient. Tuleviku osas annab lootust vaktsiini tulek, mis tähendab, et me ise ei nakatu ja ei saa nakkust kuidagi edasi anda,” rääkis dr Kotkas.