LUGEJA KÜSIB | Kas tõesti koroonaoht? Kauplus ei müünud mulle salatit oma karpi! (17)

Vastab Katrin Jõgi, Põllumajandus- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist

„Kliendi pakendi vastuvõtmine toidu kaasamüügiks on toidu müüja otsustada ehk kaubanduskett võib sellest keelduda. Veendumaks, et kaupluses võetakse vastu klientide pakendeid, võib võtta eelnevalt kauplusega ühendust. Nii saab teada, kas ja mis tingimustel kliendi pakendit toidu kaasamüügiks aktsepteeritakse.

Võimalikud ohud kauplusele ja töötajale:

1. Tööpindadele ja serveeritavasse toitu võivad sattuda võõrkehad, näiteks karbi küljes või sees olevad karvad ja tolm. Kui pakend on kergesti purunevast materjalist, näiteks klaasist, võivad pakendi osad saastada toitu, näiteks kui klaasanum puruneb serveerimisletil. Katkine pakend, milles on praod või  mõrad, võib vigastada toidu serveerijat.

2. (Mikro)bioloogiline saaste – kui klient pole pakendit korralikult puhastanud, võib mikrobioloogiline saaste üle kanduda kontaktpindadele (kaalule ja serveerimisletile) ja teenindajale, kust see võib saastada ka järgmiste klientide pakendeid. Mikrobioloogilise saaste alla võib lugeda ka potentsiaalse viiruste edasikandumise.

3. Keemilised ohud – sobimatute pakendite kasutamisel võib kanduda pakendist toitu ohtlikul määral materjaliosakesi. Peamiselt ohustab see küll toidu sööjat, kuid pakendite vastuvõtmise osas teeb otsuse toidu kaasamüüja.

Nimetatud ohtude võimalikuks vähendamiseks peavad kauplused kasutusele võtma täiendavaid meetmeid – koolitama töötajaid, puhastama tihedamini pindasid ja töövahendeid. Võimalik, et mõnel juhul on kaupluses tööliin täiesti ümber korraldatud, et võtta vastu kliendi pakendit.